Balti kinnisvarakonkurss 2021 on avatud!

Baltikumi kinnisvaraauhindade konkurss toimub juba seitsmendat korda ning eksperdid hindavad eelmisel aastal valminud elamu-, kontori-, jaekaubandus-, tööstus- ja linna arendusprojekte.

Konkursi võitjad kuulutatakse välja ja autasustatakse iga-aastasel Balti kinnisvarainvesteeringute foorumil, mille korraldab Verslo Žinios. Foorumi partnerid, kinnisvarateenuste ettevõte Newsec Advisers LT ja Ober-Haus, on välja valinud kokku 68 elamu- ja 48 äriprojekti ning nimekirja kantud projekte hindab auhinnakomisjon.

Peamised hindamiskriteeriumid on innovatsioon ja disain, asukoht ja juurdepääsetavus, kvaliteet ja õigeaegne ehitamine, ümbruskonda sobitumine ning mõju keskkonnale, kogukonnale ja linnale. Igas kategoorias on hindamiskriteeriumid sõltuvalt selle eripäradest erinevad.

Ober-Hausi tegevdirektor Audrius Šapoka ütles Verslo Žiniosele, et tänavu nomineeritud parimate elamuprojektide seas ei toimunud põhimõttelisi muudatusi ega uusi trende, kuid et nimekirja kantud projektide hulgas on ka mõni eksklusiivne kinnisvaraobjekt.

„Parimad projektid, väheste eranditega, on enamjaolt pealinnades, ehitajad on tavaliselt kindla fookusega ettevõtted. Parimad projektid peaksid selgelt silma paistma oma arhitektuuriliste lahenduste, hea infrastruktuuri jms poolest,” ütles Šapoka.

„Suuremad elamuprojektid on Vilniuses ja Tallinnas, samas kui Riias olid need väiksemad, kuid need võivad siiski olla võrdsed konkurendid,” märkis Šapoka. „Läti pealinnas on mõni hea näide arhitektuuri ja linnapildi koondamise kohta.”

„Ehkki kogu maailmas 2020. aastal alanud COVID-19 pandeemia avaldas Balti riikidele tohutut mõju, jäid paremad projektid siiski mõjutamata. Pandeemia neid kontseptsioone ei mõjutanud ja need viidi lõpule sisuliselt plaanipäraselt,” sõnas Šapoka.

Ta märkis ka, et Baltimaade pealinnades on eluaseme segment läbimas erinevaid faase: Vilniuses ja Tallinnas on turg eriti aktiivne ja Riias taastub pärast pandeemiat mõnevõrra aeglasemalt. „Juba enne pandeemiat ei olnud Riias uute eluruumide pakkumine samal tasemel kui Vilniuses või Tallinnas. Riias oli ostjate aktiivsus väiksem, ehkki elanike arv on kolmest linnast kõige suurem. Seda ilmselt seetõttu, et Riia ei ole pärast 2008.–2009. aasta majanduskriisi täielikult taastuda suutnud,” sõnas Šapoka.

Ärikinnisvara hinnatakse sel aastal neljas kategoorias: kontorid, jaekaubandus, tööstuskinnisvara ja linnade uuendamine. Newsec Advisers LT Balti riikide uurimis- ja analüüsijuht Mindaugas Kulbokas märkis, et vaatamata pandeemiale oli aasta 2020 täis kvaliteetseid projekte.

„Konkursile lisati uus tööstuskinnisvara kategooria, mis asendas eelmisel aastal katastroofilist hotellide segmenti. Kahjuks polnud hotellid pandeemia tõttu arendajate seas populaarsed, kuigi turule pakuti üksikuid projekte. Tööstussegmendis on esindatud lao-, logistika- ja tootmisruumid,” selgitas Kulbokas.

Eksperdi sõnul mõjutasid pangad 2020. aastal Balti riikide kinnisvaraturgu märkimisväärselt, väljendades usaldust selle regiooni vastu.

„Möödunud aasta aprillis tundus, et 2020. on tulemas kohutav, kuid juuliks olukord rahunes ja kõik arendajad teadsid, mida nad tegema peavad. Usun, et pangad andsid läinud aastal märkimisväärse tõuke, pakkudes laenuintresside tagasimakse pause. Lisaks ei lakanud laenude väljastamine lõppkasutajatele. Muidugi oli tagajärg see, et ostjad ostsid ära kõik saadaolevad korterid ja arendajatel pole varsti midagi pakkuda,” märkis Kulbokas.

Kulbokas tõi välja, et 2020. aastal olid Leedu arendajad eriti aktiivsed, nende regiooni nominentide hulgast võib leida palju projekte kontorite, tööstuskinnisvara ja linnade uuendamise kategooriates.

Kulbokase sõnul on arvukad logistika- ja tootmisrajatiste projektid riigi kuue vabamajandustsooni ja tööstuspargi mitme aastase panuse tulemus. „Tööstus ja logistika on osa Leedu majanduse selgroost. Selle valdkonna tohutu panus võimaldab meil omada eraldi kinnisvara kategooriat. Läti ja Eesti lähenevad teisiti. Näiteks Eesti keskendub teenustele, seetõttu on vaja rohkem kontoreid. Olenemata erinevusest pealinnade suuruses, on Tallinnas kontorite jaoks sarnane arv projekte kui Vilniuses,” selgitas Kulbokas.

Eksperdi sõnul on Läti ja Eesti arendajad kontorite segmendis aktiivsuse mõttes Leedu arendajatest ees. „Peamiselt tehakse konservatiivseid investeeringuid, kuid professionaalsed investorid ei karda spekulatiivseid ehitusprojekte ette võtta ja on teadlikud, et rendivad ruume välja alles projekti lõpus. Leedu arendajad on selles valdkonnas väga professionaalsed ja hakanud oma teadmisi Riiga eksportima,” selgitas Kulbokas.

Kulbokase sõnul on Vilniuse ehitajad aktiivsemad ümberehituse projektides. Ärihoonete kategoorias on enim nomineeritud projekte Lätist. Leedus selliseid objekte ei olnud.

„Selles kategoorias on projektid väga erinevad. Näiteks Riia Saga kaubanduskeskus sai inspiratsiooni Riia IKEA kauplusest. Sama juhtus Vilniuses IKEA kauplusega külgneva Nordika kaubanduskeskusega. Leedu keskuse edu tõttu kasutas arendaja sama ideed ka Lätis. Riias asuva Origo kaubanduskeskuse areng oli väga loomulik ja ajendatud raudteejaama ümberehitamisest. Samas avas kaubanduskeskus Via Jurmala Outlet Village oma uksed raskel ajal hoopis teistlaadi kontseptsiooniga. Kontseptsiooni toimimist on veel vara ennustada,” märkis Kulbokas.

Analüütik prognoosib, et vaatamata positiivsele meeleolule on ärikinnisvara väljavaated tulevikus üsna ebamäärased. Talle on selge, et osa supermarketites ja kontorites tegutsevatest üürnikest sulgevad oma uksed, vabastades rendipinnad.

„Ärikinnisvaras on tulevikus oodata erinevaid pingeid. Tõenäoliselt suureneb vabade töökohtade arv jaekaubanduse ja kontorite segmendis. Kuid projektides ei puudu aastal 2022 nominentide seast ilmselt ei jaekaubanduse, kontorite ega ka logistika segment. Usun, et ka hotellid valmistuvad taasavamiseks,” lõpetas Kulbokas.