Jätkusuutlikkuse sertifikaadil on kinnisvaraturul kaalu

Avalon juhatuse liige Kristjan Lood tõdes, et ehituses on erinevad kvaliteedisertifikaadid nagu LEED ja BREEAM leidnud tunnustust finantssektoris läbi positiivsete rahastamisotsuste ja seeläbi jõudnud ka kinnisvaraarendajateni. Kuna pool Tartu mnt 44 hoonest jaguneb äripindadeks ja pool korteriteks, siis oli arendajal oluline taotleda majale LEED kuldtaset. „Eeskätt just ärikinnisvara puhul teeb sertifikaat arenduse tulevikukindlamaks ja aitab tulevastel omanikel saada võib-olla paremaid finantseerimistingimusi,“ rääkis ta.

Kinnisvara jätkusuutlikkuse nõustamisega tegeleva ettevõtte Greenmetrix tegevjuhi Kairi Nõuliku sõnul on arendajate seas aina populaarsemaks muutunud, et järgitakse rahvusvahelisi jätkusuutliku kinnisvara arendamise ja ehitamise standardeid. Ühelt poolt aitab sertifikaat kinnisvara väärtust suurendada ja teisalt saavad omanikud üles näidata vastutustundlikkust nii tulevaste elanike-rentnike vastu, kui panustada planeedi paremasse toimimisse. Nõulik rõhutas, et keskkonnamõju vähendamise kõrval täidetakse samaaegselt hoone omaniku eesmärke, mis hõlmavad nii kvaliteetse töö- ja elukeskkonna loomist ning ka arendusprojekti rahaliste eesmärkide saavutamist. „LEED sertifikaadiga hooneid ehitades me teeme tavapraktikast midagi teistmoodi ja proovime leida neid kohti, kus saame keskkonnamõju vähendada kogu arendusprotsessi jooksul. Meie soov ei ole oma tegevusega minna äärmusesse, vaid leida tasakaal, kus kolm eesmärki saavad täidetud,“ selgitas ta.

Nõulik tõi välja, et iga maja niisama rohemajaks nimetada ei saa. Hoone peab selleks omama rohesertifikaati, mis annabki tarbijale teadmise, et hoone arendamisel on järgitud mõnda kõrgemat rahvusvahelist standardit. LEED sertifikaadi omamine tähistabki jätkusuutlikku lähenemist erinevates aspektides, mida hoone arendamise etappides on järgitud. Esimesena analüüsitakse hoone asupaiga valikut, kui jätkusuutlik on see ligipääsetavuse ja taristu mõttes, kuna sellel on väga suur kaudne keskkonnamõju. Seejärel liigutakse energia- ja materjalide kasutusest kuni sisekliimani ja muude erinevate aspektideni välja.

Lood selgitas, et arendajale annab LEED-sertifikaadi olemasolu lisakindluse. Tema sõnul võiksid kõik, kes tahavad midagi arendama ja ehitama hakata, teha eeluuringu, et aru saada kas asukoht ja detailplaneeringust tulenev ehitusõigus lubab vajalikke sertifikaadi nõudeid täita.

„Oleme ka varasemalt taotlenud hoonetele sertifikaati. Nõutud tegevused pole eriti keerukad, kuid nimekiri, mida hindamisel arvestatakse, on tõesti pikk,“ tõdes Lood. „Alates tellijast-omanikust, projekteerijast kuni ehitajate ja insenerideni välja. Ka eritööde insenerid ja kogu ehitamise protsessi juhtiv peatöövõtja ning ehitusjärelevalve on sertifikaadi taotlemisesse kaasatud. See on väga kompleksne süsteem,“ lisas Lood. „Kuigi turul paljud arendajad juba taotlevad ärihoonetele sertifikaati, siis kortermajade poolel oleme ühed esimeste seas.“

Tartu mnt 44 hoonet ehitatakse kahe olemasoleva hoone vahele. hoone eristub teistest pilkupüüdva fassaadilahendusega, kus tänavapoolne külg on saanud kaks sisselõiget, et elavdada majade müüri. Kangialune käik võimaldab sõita sisehoovi, kus on nii parkimiskohad kui sissepääs maa-alusel korrusel asuvale parklale. Teine fassaadi sisselõige on tehtud selleks, et sinna paigaldada skulptuur, mille konkurss avatakse järgmise aasta alguses.

Nõulik ütles, et LEED sertifikaati taotledes on arendusprotsessid jätkusuutlike lahenduste nurga alt paremini läbi mõeldud. Üheks selliseks on Tartu mnt hoonel kaugjahutuse toomine hoonesse, mis on tulevikus, kui võrguga on liitunud palju kasutajaid, keskkonnasõbralikum lahendus võrreldes lokaalse jahutusega. Kaugjahutuse kasutusele võtmine vabastab kasulikku pinda katusel, kuhu paigaldatakse päikesepaneelid. Lokaalse seadme puudumisel väheneb ka hoolduseks kuluv ressurss.

Lisaks immutatakse krundile langev sademevesi pinnasesse immutuskassettide abil, mis on paigaldatud maa-alla. „Sellega püüame imiteerida looduslikku hüdroloogiat ning vähendada keskkonnamõju ja taristu ülekoormamist,“ rääkis Nõulik. Iseenesestmõistetavalt on hoones läbi mõeldud ka ratturite ja elektriautokasutajate mugavus rattaparklate ja elektrilaadijate olemasolu näol.

Tartu mnt 44 esimesele korrusele tulevad äripinnad, teisest kuni neljandani on büroopinnad ja viiendast kuni kaheksanda korruseni on korterid. Kokku on hoonel veidi üle 4600 ruutmeetri. Kevadel sõlmitud ehitusleping näeb ette, et hoone valmib 2025. aasta lõpuks, ehitustööd on arendaja sõnul kenasti graafikus. „Maa-alusele korrusele tulevad traditsiooniliselt parkimiskohad ja panipaigad, tehnoseadmed koos kaugjahutussõlmega,“ lausus Lood.

Hoone kuulub premium-klassi, kindlasti mängib siin rolli südalinna asukoht. „Üritame mitte ainult tehnilise lahenduste vaid ka arhitektuurse lahenduse poole pealt pakkuda midagi erilist. Soovime, et tulemus oleks esteetiliselt nauditav, seetõttu on näiteks ka fassaadi valguslahendus pilkupüüdev ja hoone sisehoovi poolele tuleb vertikaalne haljastus,“ osutas Lood. Arendaja soovib pakkuda kõrgema klassi mugavust. Selle saavutamiseks on hoones targa maja lahendused, mis muu hulgas võimaldavad kinnisvaraomanikel kaugjuhtimise teel reguleerida ventilatsiooni, jahutust ja kütet.

„Sellises hoones asuvad korterid on nõutud kaup ka aastate pärast, neid on hiljem kerge müüa, nende väärtus ajas tõuseb veelgi,“ tõdes Lood lõpetuseks.