26 miljonit last Euroopas elab kodudes, kus on niiskust, hallitust, pime, külm või liiga palju müra. Eestis elab oma kodus tervist kahjustavates tingimustes 20 protsenti lastest, selgus Euroopa tervislike kodude baromeetri 2019. aasta uuringust.
Iga-aastane Euroopa tervislike kodude baromeetri uuring näitas, et 2019. aastal elas Euroopas 11,5 miljonit last lekkiva katuse, liigniiskuse või hallitavate aknaraamide või põrandatega kodudes. Ligikaudu 4,2 miljoni lapse kodus polnud piisavalt päevavalgust, pea 6 miljonil ei olnud piisavalt sooja ning rohkem kui 13 miljonit last kannatas naabrite või liiklusest põhjustatud ülemäärase müra tõttu.
“Kui kodus on olemas kasvõi üks tervise riskifaktor, on lastel 1,7 korda suurema tõenäosusega kehvem tervis. Lapsed, kes puutuvad kokku kõigi nelja riskifaktoriga, on koguni 4,2 korda suurema tõenäosusega kehvem tervis,” nentis Euroopa tervislike kodude baromeetri uuringu läbiviija VELUX Grupi esindaja Baltikumis Dmitrijs Astašonoks.
On selge seos halva sisekliima ja halva tervise vahel. Ebatervisliku sisekliimaga ruumides viibivatel lastel esineb suurema tõenäosusega ekseemi, köha, astmat, allergiat ja hingamisteede probleeme. Need on tervisehädad, mis Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel väga tihti kanduvad lapsepõlvest edasi täiskasvanuikka.
Kui laps on haige, mõjutab see kogu perekonda – vanemad peavad laste hooldamiseks koju jääma ja kaotavad palgas, see omakorda põhjustab suuremat pinget nii lastele, vanematele kui ka majandusele tervikuna.
Euroopa tervislike kodude baromeetri järgi on Eesti kodud Euroopa ühed tervislikumad. Kolmes riigis (Soomes, Eestis ja Horvaatias) on ebatervisliku sisekliimaga kodud vaid 20 protsendil lastest. Euroopa kõige murettekitavam olukord on Portugalis ja Leedus, kus ebatervislikes tingimustes elab vastavalt 50 protsenti ja 45 protsenti lastest.
“Rõõmustamiseks pole siiski põhjust, sest ka 20 protsenti lapsi on Eesti jaoks piisavalt suur arv - keskkond, kus need lapsed kõige rohkem viibivad, mõjutab nende tervist kogu eluks. Riskid on suured, sest eurooplased veedavad nüüd juba umbes 90% oma ajast siseruumides,” lisas Astašonoks.
Tervislike kodude baromeeter on üle-euroopaliste uuringute seeria, mille eesmärgiks on uurida kodude ja tervise vahelist seost. Esimene tervislike kodude baromeeter avaldati 2015. aastal.
Baromeetri 2019. aasta uuring vaatab kodu nelja seina vahelt kaugemale ja uurib kohti, kus lapsed veedavad suure osa oma ajast – koole. Uuring näitab, kui oluline on sisekliima parandamine klassiruumides, tagamaks, et lastel oleks võimalik saada haridusest maksimum.
Tegu on viienda uurimusega, mille on välja andnud VELUX Grupp. Selle aasta baromeetri koostamisel kasutati EU SILC ja EUROSTATi andmebaasides sisalduva materjali uut analüüsi, mille viis läbi mittetulunduslik poliitikauuringute organisatsioon, uurimisinstituut RAND Europe. Kõik RAND Europe'i uuringud vaadati teiste teadlaste poolt üle vastavalt RANDi kvaliteeditagamise standarditele.
Seotud lood
Ehitusprojektid, mida hakatakse sageli teostama ilma põhjaliku ja projekti ekspertiisi läbinud tööprojektita, võivad kaasa tuua tüütuid sekeldusi ning probleeme. Ehkki seadus ei pruugi alati projektile ekspertiisi nõuda, on see ülitähtis samm, mis aitab ennetada võimalikke ebakõlasid ning vigu.