Narva elektrijaamade juht Ilmar Petersen lahkub ametist

"Oleme viimastel aastatel astunud hiigelsammu avatud elektrituru suunas," sõnas Petersen. "Need neli aastat on Narva elektrijaamadele tähendanud astumist kaasaegsesse ettevõtluskultuuri nii organisatsiooni sisese kui ka välise tegevuse poolelt," lisas ta. 

Peterseni sõnul on see kaasa toonud muutused nii organisatsiooni struktuuris kui ka tõsise püsikulude kontrolli. "Oleme tõstnud ettevõtte väärtust ja  konkurentsivõimet tulevasel avatud turul," kinnitas ta.

"Narva elektrijaamad on nüüdseks saavutanud vajaliku paindlikkuse ja oskavad arvestada turuoludega. Tänan selle tulemuse eest kogu meie töötajaskonda. Nüüd vajab ettevõte rohkem tootmisele keskenduvat juhti, sest ettevõtte elus algab järgmine etapp," lisas Petersen.

Nelja tööaasta jooksul viidi tema juhtimisel Narva elektrijaamades läbi kõigi oluliste investeeringute ettevalmistused. 2009. aastal sõlmitud väävlipuhastusseadmete paigaldamise leping on Eesti Energia ja riigi kõigi aegade suurimaid tööstuslepinguid energiatootmises. Samuti alustati hanget kuni kahe uue energiaplokiga elektrijaama rajamiseks Eesti elektrijaama kõrvale.

Enda sõnul pole Petersen otsustanud, kas jätkata Eestis või mujal Põhjamaades. "Minu juhtimispraktika on pikk. Kindlasti soovin midagi anda veel ka Eestile, jätkates insenerihariduse edendamise ja suurte ettevõtete juhtimispraktika vallas," kinnitas ta.

Aastail 1994-2000 oli Ilmar Petersen Elcoteq Tallinna peadirektor ja juhatuse esimees ning seejärel töötas Elcoteq SE peakontoris globaalse Six Sigma programmi direktorina. Ühtlasi on ta töötanud Elcoteq Tallinna Insenerikeskuse juhi ja Elcoteqi Euroopa Liidu integratsiooni juhina. Petersen on olnud tegev mitmetes majandust ja ettevõtluskeskkonda edendavates ühiskondlikes organisatsioonides ja mitme ettevõtte nõukogu liige.

Narva elektrijaamade uus juht Tõnu Aas on omandanud TTÜs inseneri hariduse ja on suure tootmisettevõtete juhtimise kogemusega, sh Eestist väljaspool. Tema ülesandeks jäävad Narva elektrijaamadega seotud suuremad väljakutsed on eelkõige uute põlevkiviplokkide rajamine, tootmisvõimekuse ja püsikulude kontrolli säilitamine.

Autor: Haldusuudised.ee