Eesti Energia ja AS Veolia Keskkonnateenistuse vahel puhkes jäätmesõda, kuna energiamonopol soovib enamiku Eesti olmejäätmetest põletada oma prügijaamas ning toota sellest elektrit ja soojust, Veolia aga toodaks prügist kütust ja suunaks osa ka taaskasutusse, vahendas "Aktuaalne Kaamera".
Eesti Energia jäätmete põletusjaam peaks Tallinna lähedal valmima 2012. aastaks. Kõik load selleks on energiamonopolil juba olemas. Prügijaama valmides aetaks iga aasta ahju 220 000 tonni jäätmeid ehk 3/4 olmejäätmetest, mis Eestis tekib. Ühtlasi lubab energiamonopol pealinlastele jaama valmides soodsat soojahinda.
Eesti Energia taastuvenergia ettevõtte direktor Ando Leppiman märkis, et tarbija seisukohast vaadates on jäätmete masspõletamise abil võimalik tarbijatele pakkuda soodsamat jäätmete äraandmise hinda kui see on näiteks jäätmete töötlemisel jäätmekütuseks. "Samuti on masspõletuse puhul, mida Iru elektrijaam kavatseb teha, võimalik pakkuda tarbijatele ka soodsamat soojuse hinda."
Veolia esindajad on Eesti Energia jäätmejaama ehitamise plaani suhtes väga kriitilised ja käisid muuhulgas Tallinna linnavalitsuses ka oma ideed tutvustamas. Nende arvates oleks mõistlikum jäätmetest osa komposteerida, osa taaskasutusse suunata ning muu hulgas toota prügist ka kütust.
Veolia juhi Argo Luude sõnul on selline variant Eestile sobivaim. "Prügi massiline põletamine ja ahju ajamine Eestis tähendab seda, et meil pole nii palju prügi, mida massiliselt põletada ja ahju ajada. Sellega kaasnevad tohutud transpordikulud ehk see süsteem on aastateks või aastakümneteks fikseeritud, sest investeeringud on vaja tagasi toota," rääkis Luude.
Ta lisas, et Veolia poolt pakutud süsteem on paindlik, võimaldab seda alati edasi arendada ja suurendada jäätmete taaskasutusse võtmist.
Eesti Energia plaani hiiglaslik prügipõletusjaam ehitada ei kiida heaks ka Tallinna Küte, kes kuulub Veolia Keskkonnateenistusega samasse gruppi.
Väo elektrijaama juhatuse esimees Andres Taukar märkis, et ei ole mõistlik investeerida ühte suurde masspõletusseadmesse. "Esiteks, jäätmeid ei ole enam nii palju. Teiseks, kui me üritaksime teha selle põletusseadme mõnevõrra väiksema, siis ei oleks jällegi võimalik toota konkurentsivõimelise hinnaga soojust. Meie osa selles pakkumises on näidata, kuidas on võimalik anda Tallinnale odavat soojust ka ilma jäätmeid põletamata."
Eesti Energia oma plaanidest konkurendi pärast loomulikult ei loobu ning loodab, et Tallinna linn kui Eesti suurim prügi tekitaja on valmis koostööks. Energiamonopol näeb tekkinud olukorras puhtalt konkurentsivõitlust. Veolia esindajad aga väidavad, et võitlevad millegi palju tähtsama nimel.
"Ma ei peaks seda ainult konkurentsivõitluseks. Me oleme pakkunud enda arvates Eestile parema lahenduse," arvas Argo Luude.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Tänapäeval ei räägita videokaameratest enam ainult objektide turvalisuse tagamise kontekstis. Tehnoloogia kiire areng on muutnud videovalve lahendused mitmekülgseteks tööriistadeks, mis pakuvad palju enamat kui pelgalt valvet.