Viimaks ometi: Eesti saab oma riigiarhitekti

Kui linna hoonestusetihedus ei tule järele elanike vajadustele, transpordivõimalustele ja rahastajate ootustele, siis lähevad kõik investeeringud ning planeerimiskavad luhta, tõdesid Äripäeva Arhitektuuri ja arenduse konverentsi vestluspaneelis neli eksperti.

Tugev planeering, heal tasemel arhitektid ning koostöövalmis arendajad ja asjatundlikud muinsuskaitsjad loovad kõrgel tasemel ajaloolise taustaga arendusi, räägivad kinnisvara saates „Kinnisvaratund“ Eek & Mutso arhitektuuribüroo üks asutaja ja arhitekt Margit Mutso, muinsuskaitsja, Eesti Kunstiakadeemia dotsent ja UNESCO kultuuripärandi uuringute õppetooli koordinaator Riin Alatalu, US Real Estate ja Forus Grupi omanik Urmas Sõõrumaa ja Tallinna linnaarhitekt Andro Mänd.

Eesti on väga paljuski jätnud ärakasutamata oma geopoliitilise asukoha, lisaks maksab kallist hinda käestläinud valglinnastumise pärast, nendib arhitekt ja linnaplaneerija Indrek Allmann.

Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna juhataja Kaja Pae sõnul ei tohi renoveerimismaratonis ära unustada arhitekti rolli, mis lisab linnaruumile energiatõhususe kõrval ka kvaliteeti ja esteetikat.

Kevadkoristuse traditsioon ulatub sajandite taha. Enne moodsaid kütte- ja ventilatsioonisüsteeme oli kevad ainus võimalus puhastada kodu talvel kogunenud tolmust ja tahmast. Paljudes kultuurides sümboliseerib suurpuhastus ka uut algust ja värsket peatükki.