Eestis ei doteerita omavalitsuste poolt
sadamate tegevuse ega arenduse valdkondi ning kõrge riigilõiv on
karuteene merespordi ja -turismi harrastajatele, ütles ASi TOP
juhataja Urmas Lind.
"TOP on niigi iga aasta omavahendeid investeerinud sadamasse, ehk ükski sadam ei suuda oma tuludest end ise ära majandada ning kahtlemata on selline lõiv oluliselt kogu edasist arengut pärssiv," rääkis Lind.
"Poole miljoni krooni suurune lõiv on igale sadama omanikule täiendav ning oluline peavalu ehk murekoht niigi ahta eelarve juurde," märkis ta.
Linnu sõnul on riigilõivu rakendumisel paljud sadamad ilmselt sunnitud arenduse pooleli jätma ja mõni ehk ka end sulgema. "Arvestama peab, et iga sadam vajab iga aasta kindlaid investeeringuid sõltuvalt oma vanusest, arengukavast ning geograafilise asukoha iseärasustest – hoovused, tuuled, mis liigutavad pinnakihte," tõdes ta.
Loodan siiralt, et eelnõu koostajad arvestavad kõiki aspekte ning väikesadamate liidu arvamust, lisas Lind.
Riigikogule esitatud seaduseelnõu kohaselt tuleb väikesadama ehitus- ja kasutusloa eest olenevalt ehitise suurusest maksta vähemalt 500 000 krooni. Veeteede ameti andmebaasis on hetkel kokku 54 väikesadamat.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Tänapäeval ei räägita videokaameratest enam ainult objektide turvalisuse tagamise kontekstis. Tehnoloogia kiire areng on muutnud videovalve lahendused mitmekülgseteks tööriistadeks, mis pakuvad palju enamat kui pelgalt valvet.