Töötus toidab kaitseväge

Kui veel tänavu juunis-juulis soovis Kaitseväe värbamiskeskuse kaudu Eesti elitaarseima väeosa Scoutspataljoniga ühineda 14-15 meest-naist, siis oktoobris kirjutati eliitväkke astumiseks juba 39, novembris 86 ja detsembri kahe esimese nädala jooksul tervenisti 47 avaldust.Nooremseersant Silver Elvest ja reamehed Margus Nellis ning Rauno Kopliste

Silver Elvest lõpetas mullu Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia tantsu eriala. Tema lavastus „Roosi“ jõudis tänavu 10 parema töö sekka Euroopa mõjuvõimsaima kaasaegse tantsu võrgustiku Aerowaves konkursil rohkem kui 300 noore tantsukunstniku konkurentsis.

Nüüd kohtub Scoutspataljoni nooremseersant Elvest Äripäevaga, 84 mm kaliibriga granaadiheitja Carl-Gustav õlal, ja räägib, et tema küll tööpuuduse pärast kaitseväkke ei astunud.

„Esinemiskutseid oli piisavalt. Mina tööpuuduse üle kurta ei saanud,“ rõhutab Elvest. Paar meetrit eemal piidleb alluvat Scoutspataljoni staabi-ja tagalakompanii ülem leitnant Martin Kukk.

Mees teenis palgasõdurina eliitpataljonis ka kolm aastat tagasi. Ta põhjendab väeossa naasmist nüüdki siira huvi ja tahtmisega Eesti riiki ja rahvast teenida.

Reamees Rauno Kopliste (22) ühines skautidega 9. detsembril. „Mind koondati 1. septembril Kohtla-Järve City kasiinost. Mängusaal pandi lihtsalt kinni. Olin seal administraator. Siis tulin Tallinnasse. Peaaegu kohe pärast CV ühte elektroonikapoodi saatmist helistati, et tule kohale. Olin seal mõnda aega müügikonsultant, aga ostusaalis inimesi eriti ei käinud. Igav oli niisama istuda,“ meenutab Rauno.

Siis kirjutaski noormees Scoutspataljoni astumiseks avalduse. Varem kaitseväe teenistuse läbinuna, puhta tausta ja hea tervisega Koplistest saigi kolm nädalat tagasi täieõiguslik palgasõdur.

Kaitseväe värbamiskeskuse juht Lauri Kurvits ütleb Äripäevale, et juunist on uute kaitseväelaste värbamine läinud tõusvas joones.

„Ja mida edasi, seda kiiremini! Eriti viimased poolteist kuud, siis kui 11. novembril algas kaitseväe imagokampaania Elu Kutse. Selle algusest oleme saanud ligi 200 tegevteenistusse astumise avaldust. Olen veendunud, et kaitseväkke soovijate suurenenud huvi taga on lisaks majanduse olukorrale ka värbamistegevuse oskuslikkus ja koordineeritus. Enne märtsikuud üritas iga allasutus ja väljaõppekeskus eraldi endale uut kaadrit värvata, nüüd aga käivad läbi meie kõik kaitseväe tegevteenistuse tööpakkumised. Kui inimene meie uksest sisse astub, siis saame talle tutvustada kõikvõimalikke erinevaid võimalusi,“ räägib Kurvits.

Ta lisab, et mais soovis samuti palju noori mehi kaitseväega liituda. „Toona olid platsis kõik need kandidaadid, kes otsustasid kohe pärast ajateenistust tegevteenistusse astuda,“ meenutab asjatundja.

Õpetajaks soovijaid pole endiselt

Hugo Treffneri Gümnaasiumi direktor Ott Ojaveer ütleb, et majanduskriisist hoolimata ei ole jätkuvalt koolidesse matemaatikuid, füüsikuid ega filolooge tulemas. Kool ei ole viimasel ajal ühtki konkurssi korraldanud. Kui inglise keele, füüsika või matemaatikaõpetajat töökuulutusega otsidagi, ei leia neid niikuinii.

„Nad ei tule kooli. Kõik nad saavad paljudes muudes organisatsioonides tööd. Koolis ei suuda ma neile kindlasti rohkem maksta kui jaksab mõni IT-firma,“ ohkab Ojaveer. Eesti ühe elitaarsema gümnaasiumi juht ongi seetõttu veendunud, et majanduskriis koolidesse uusi õpetajaid ei too.

„Öeldakse küll, et mis teil seal Tartus ja Tallinnas viga, noored õpetajad tahavad ikka suuremates linnad töötada. Ainult mõne eriala õpetajaid võib alati kooli leida – näiteks ajaloolasi kandideeris kolme aasta tagusel konkursil tervenisti 13 -, aga reaalainete pedagoogidest võib suu sisuliselt puhtaks pühkida,“ sõnab Ojaveer.

Kihnu Kool vajab uuest aastast loodusainete õpetajat, vene keele õpetajat, poiste tööõpetuse õpetajat ja IT-spetsialisti. Kandideerimise tähtaeg oli 15. detsember. Kooli õppealajuhataja Ingrid Võsu ütleb, et vene keele õpetaja ametikohale laekus 3-4 kandidaadi elulugu.

„Nad on kõik pedagoogilise taustaga, üks neist vahepeal müügitööd teinud inimene,“ ütleb Võsu.

Samas ei ole koolis juba mõnda aega tööõpetuse õpetajat. Lihtsalt keegi ei hakka napi töökoormuse – kuus tundi nädalas – tõttu ametikohale püüdlemagi.

Ka füüsikaõpetajat ei ole saare koolis paikselt kohapeal. Selle tühimiku täidab skype, mille abil Tartus töötav füüsikaõpetaja Kihnu lastele ainet õpetab. Et lapsed ikka kõigest aru saaksid, istub tunni ajal õpilaste seltsis kooli matemaatikaõpetaja.

Paikuse põhikooli direktor Aare Külaots otsib praegu huvijuhti ja matemaatikaõpetajat. Viimane peaks jaanuari algusest klassi ette astuma. Kui huvijuhi kohale laekus üks sooviavaldus, siis matemaatikut ei paista ühegi silmapiiri tagant.

Majanduslangusest hoolimata ei ole ükski õpetaja haridusega inimene veel üle põhikooli läve astunud ega konkursita tööd küsinud.

Autor: Haldusuudised.ee