Ehitushinna kasv ajab eluasemete hinda veelgi kõrgemale

Kiirelt kasvava Leedu kinnisvaraarendaja Sklypas tegevdirektor Vytautas Jonas Lapienis ütles: „Vastus sellele (kas Balti riikide kinnisvara on praegu üle hinnatud või liiga odav – toim.) on väga lihtne: kinnisvara pole üle hinnatud. Pole võimalust, et hinnad lähevad alla. Nii maa hind, ehituse hind, maksud kui intressid kasvavad.“

Kinnisvaraärimehed kinnitasid nagu ühest suust, et nõudlus uute elupindade järele ei kao kunagi, kuna inimesed peavad endiselt kuskil elama, nad abielluvad ja lahutavad, eriti lahutavad ja see on vesi arendajate veskile.

Näiteks Riia vajaks igal aastal 8000-9000 korterit, Tallinn 4000 korterit. Arco Vara tegevdirektor Viljar Arakas kommenteeris samas: „Küsimus pole aga selles, kui palju kortereid vajatakse, vaid kui palju tahavad inimesed neid osta.“

Arakas tõdes, et Saksamaal on kinnisvara teatud mõttes odavam kui Balti riikides ja Skandinaavias, kuna meie palgad on sealsetest sissetulekutest madalamad.

Lätis suudavad kinnisvara hinnatõusule järele jõuda vaid väheste inimeste sissetulekud. Sageli pole needki legaalsed, samas ei anna pangad eluaseme ostmiseks enam laenu.

Lapienis rääkis eelseisvatest aastatest: „Siinsete ehitajate palgad kasvavad Saksamaa tasemeni ja see on meie jaoks probleem. Halb ja samas hea muutus on see, et kehvemad arendajad ei saa enam kuskilt laenu.“

Arakas ütles: „Meie näeme trendi, et korterite keskmine ruutmeetrite arv suureneb. Ostjad tahavad paremat kvaliteeti.“

Kinnisvaragrupi Realia Group tegevdirektor Risto Kyhälä lisas, et Soomes tahavad arendajad ehitada suuri kortereid, kuna neid on lihtsam teha, samas tahavad inimesed kõige enam 70-77ruutmeetriseid kortereid.

Leedu ühe juhtiva kinnisvaraarendaja inRed tegevdirektori Tomas Bucase sõnul kehtib uusehituste puhul trend, et nende kvaliteet on väga kehv.

Autor: Haldusuudised.ee