Tööinspektsioon registreeris tänavu
esimeses kvartalis tööõnnetusi kõige rohkem tegevusaladest ehituses, kus surma
said kaks inimest.
98 õnnetusest 39 olid rasked ja 57 kerged. Hetkel uurib tööinspektsioon kahte surmaga juhtunud õnnetust ehitusel, teatas tööinspektsioon.
42aastane mees hukkus kaevetöödel varingu all Tartus. Töid teostas Water Ser Lõuna-Eesti AS.
Valgamaal kukkus teiselt korruselt alla 42aastane meesterahvas, kes teostas abitöid. Kuna mehel oli probleeme veresuhkruga, ei ole veel selge, kas tegemist oli tööõnnetusega. "Tegemist ei pruugi olla tööterviseohutuse seaduse kohaselt tööõnnetusega. Äkksurmasi, mis ei ole tööga seotud, tuleb ikka ette," kommenteeris tööinspektsiooni avalike suhete nõunik
Tõnu Vare.
Kahe eelmise aasta algusveerandiga võrreldes on just ehituses tööõnnetuste arv märgatavalt kasvanud. Ehitajatega toimunud õnnetused moodustasid kõigi tegevusalade juhtumitest 8,8%.
2004. aasta esimese kvartaliga võrreldes on 15-69aastaste ehituses hõivatute arv möödunud aasta lõpuks suurenenud poolteist korda. See võib olla üks põhjus, miks on ehitajatega juhtunud tööõnnetuste arv suurenenud.
Metallitoodete, masinate ja elektriseadmete tootmises juhtus aasta kolme esimese kuuga 96 tööõnnetust, neist kolmandik olid rasked
Neile kahele tegevusalale järgnes puidutöötlemine ja puittoodete tootmine 92 õnnetusega (raskeid 27). Nimetatud kolme tegevusala tööõnnetused moodustasid peaaegu kolmandiku kõigist tööõnnetustest.
Kümnendik kõigist tööõnnetustest juhtus hulgi- ja jaekaubanduses, mis 2005. aasta alguses oli kõige õnnetusrohkem.
Aastataguse ajaga võrreldes on tööõnnetusi vähemaks jäänud põllumajanduses ja jahinduses, hariduses, toiduainetööstuses ning elektrienergia-, gaasi- ja veevarustuses.
Üldse registreeriti tänavu esimeses kvartalis 870 tööõnnetust - 51 juhtumit rohkem kui eelmisel aastal samas ajavahemikus.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Ehitusprojektid, mida hakatakse sageli teostama ilma põhjaliku ja projekti ekspertiisi läbinud tööprojektita, võivad kaasa tuua tüütuid sekeldusi ning probleeme. Ehkki seadus ei pruugi alati projektile ekspertiisi nõuda, on see ülitähtis samm, mis aitab ennetada võimalikke ebakõlasid ning vigu.