• 14.02.07, 14:34
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Lass: Eestis on planeeringud õudusunenägu

AS ENTEC arhitektuuri- ja planeerimisosakonna juhataja Kaur Lass, küsis retooriliselt Äripäeva ehituse ja kinnisvara arengukonverentsil, et kas on ununenud planeeringu eesmärk? Milleks seda üldse teha kui seda ei kasutata?
Lassi sõnul tagab üldplaneering detailplaneeringute koostamise ja projekteerimise alused ning määrab strateegilised arengusuunad omavalitsuse jaoks. "Üldplaneering on vajalik haldussuutlikkuse ja kiire otsustamise tagamiseks. Üldplaneering tagab omavalitsuse investeeringute vastuvõtu võime," kirjeldas ta ideaalset olukorda.
Kahjuks ei toimi see temasõnul tihti nii. "Omavalitsus tellis meilt 1997 aastal üldplaneeringu, paar aastat hiljem helistati ja küsiti, kas saaksite koopia saata, me ei ole enda oma aasta otsa näinud," tõi ta näite.
Ka on tema meelest Virupoeg lõpetatud teema: "Kas linn annab ehitusloa, kuna detailplaneering on tehtud ja korrektselt menetletud või maksab arendajale suure rahahunniku ja ütleb vabandust, me eksisime."
Planeerimise protsess on kohati peaga vastu seina jooksmine. "Ike Volkov mõistis, et kasulik on teha midagi muud hingelähedast, sest planeerija pannakse lahendama kõiki probleeme, mis üles kerkivad: linnaruumi esteetika ja arhitektuuripoliitika; koostöö tagamine omavalitsuse ja tellija vahel; arendaja ja/või omavalitsuse koolitamine; projekteerimistöö tegemine planeeringu mahus, võrguhaldajate sisekonfliktid; keskkonnamõju strateegiline hindamise käigus nõutakse uuringuid, mida riik peab ise rahastama; menetleja sisetülid või menetleja ja järelevalvaja tülid ning sellest tulenev tähtaegadega venitamine ehk haldussuutmatus jne," tõi Lass näiteid.
"Reaalsuses on planeerija vaid konsultant, kes üksi ei saa selliseid küsimusi lõpuni lahendada. Otsustajad ja omanikud on keegi teine. Neil on pädevus ja ainuõigus otsustamiseks. Otsuseid aga ei tule…," tõdes ta oma ettekandes.
Lassi sõnul muudaks olukorra paremaks, kui otsustajale määratakse seadusega selged tegutsemise tähtajad läbi igas planeeringu menetluse faasis ja selge vastutus, alustatakse planeerijate koolitamist. "Planeerimise olemust mõistetakse laiemalt, täna aetakse seda segi projekteerimisega," tõi Lass võimalusi olukorra paremaks muutmiseks.
Tema meelest on teine alternatiiv tunnistada, et planeerimine on kasutu tegevus ja lõpetada planeerimine tänasel kujul.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 11.12.24, 11:42
Videovalve – palju enamat, kui lihtsalt „lisasilmad“ ühe ettevõtte objektil
Tänapäeval ei räägita videokaameratest enam ainult objektide turvalisuse tagamise kontekstis. Tehnoloogia kiire areng on muutnud videovalve lahendused mitmekülgseteks tööriistadeks, mis pakuvad palju enamat kui pelgalt valvet.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele