Kinnisvaraarendajale annab oma arhitektide tiim võimaluse kiirelt reageerida arenduste muudatuste vajadustele, samas väljastpoolt erialase kompetentsi sisseostmine tuleb ainult kasuks - iga ruutsentimeeter tuleb planeerida mõtestatult.
- Bonava Eesti projekteerimise osakonna juht Kerli Koolma osutab, et Uus-Mustamäe arendus on KOKO Arhitektide looming. Foto: Liis Treimann
Bonava Eesti projekteerimise osakonna juht Kerli Koolma, vastates kolmele küsimusele, heidab valgust arendaja koostööle arhitektidega ja toob välja, mida arhitektilt oodatakse.
1. Mida Bonava ootab arhitektidelt? Milline on koostöö arhitektidega?
Meil on endal majasisesed arhitektid ja see hõlbustab kommunikatsiooni ning loob paindlikkust, mis on arendaja seisukohalt äärmiselt oluline. Bonavas algab arendaja ja arhitekti koostöö väga varajases staadiumis, näiteks juba enne kinnistu ostuotsust analüüsib arhitekt läbi parima lahenduse arendaja jaoks.
Miks me oleme loonud oma arhitektide tiimi majja sisse, on seepärast, et peame oluliseks tugevat koostööd ka ehitusmeeskondadega, mis annab meile võimaluse kiirelt reageerida ning projektis vajalikke muudatusi reaalajas ellu viia.
Bonava tugevuseks võib pidada ka seda, et arhitekt saab majasiseselt müügimeeskonnalt pidevalt infot selle kohta, mida klient päriselt ootab ja soovib. Mitte ainult korteri planeeringu osas, vaid ka hoovialade, sissepääsude, ruumivajaduste ja muu osas.
Meil on olnud koostöid ka arhitektuuribüroodega, näiteks Uus-Mustamäe arendus on loodud KOKO Arhitektide poolt.
2. Kolm peamist ettepanekut koostöö parandamiseks arhitektidega.
Peame arhitektiga koostööd tehes oluliseks paindlikkust ja vastutulelikkust projektide muudatuste osas. Bonava eesmärk on luua kodusid võimalikult paljudele, seega on oluliseks märksõnaks ka taskukohased, nutikad ja hästi läbi mõeldud plaanilahendused, kus igal ruutsentimeetril on oma eesmärk.
3. Kas ja kui palju peab Bonava oluliseks kaasata arendusprotsessidesse ka arhitektuuriajaloolasi ja ajaloo asjatundjaid?
Meie arendused ei asu täna asukohtades, kus antud kompetentsi peaks rakendama. Kuid kui see vajadus peaks tekkima, siis kindlasti on see väga oluline koostöökoht.
Kuidas tegelikult toimib arhitektide, arendajate, insenerida ja kohalike omavalitsuste vaheline koostöö ning milliste ühiste lahendusteni üheskoos jõutakse, sellest saad teada kuu aja pärast algaval
Arhitektuuri ja arenduse konverentsil.Seotud lood
Saarde Vallavalitsus ja Eesti Arhitektide Liit korraldasid arhitektuurivõistluse, et leida terviklik ruumiline lahendus Kilingi-Nõmme keskosale, mis hõlmab keskväljakut, Pärnu tänava keskset osa, lauluväljakut, Vabadussõja monumendi parki, bussijaama ning vallavalitsuse hoonet.
Maastikuarhitektide liidu (EMAL) aastapreemiatele esitati 13 eriilmelist projekti, mille seast žürii valis välja 5 nominenti. Laureaadid kuulutatakse välja 2023. aasta jaanuarikuus auhinnatseremoonial Eesti arhitektuuripreemiad 2022.
23. augustil alustas tööd teadlastest ja valdkondlikest ekspertidest koosnev Kliimanõukogu, kes asub kliimaseaduse ettevalmistamistel nõustama valitsust, riigikogu, ministeeriume ja huvirühmi. Kliimanõukogu juhiks valiti avakoosolekul liikmete ettepanekul Tartu linnaarhitekt ning ruumiloome osakonna juht Tõnis Arjus.
Eesti Arhitektide Liidu (EAL) aastapreemiatele esitati kahes kategoorias kokku 42 objekti: arhitekti aastapreemiale 16 tööd ja VÄIKE preemiale 26 tööd. Nominente on kokku üheksa ja preemiate võitjad kuulutatakse välja pidulikul arhitektuuripreemiate tseremoonial jaanuaris 2023. Lisaks annab EAL välja tudengipreemia.
Kui eramajade omanikud on üsna teadlikud puuraukudega maakütte eeliste suhtes, siis kortermajade elanike ning ühistuliikmete seas võib veel kohata kahtlevat seisukohta.