Riigi Kinnisvara erastamine toob raha piskuga, ent sisulist kahju kamaluga

"Viimasel ajal on räägitud Riigi Kinnisvara erastamisest eesmärgiga hoida riigi kulusid kokku," märkis Leppoja. Temna sõnul on üks võimalus riigi kinnisvara haldamisel, et iga asutus haldab oma kinnisvaravara ise. Nõnda see oli ka enne Riigi Kinnisvara loomist 20 aastat tagasi. Tõtt-öelda on ka nüüd riigi käes on päris palju objekte, mille haldajaks ei ole Riigi Kinnisvara. "Teiseks alternatiiviks on erastamine," tõdes ta," siis riik ei ole kinnisvara omanik, vaid rendib pinda eraturult sisse." Keskendudes sellele, avas Leppoja lähemalt, millest Riigi Kinnisvara hallatav kinnisvara koosneb.

Kui palju võiks hinanguliselt maksta Riigi Kinnisvara maha müüdav vara, kui sealt eelnevalt eraldada riigi märgilise tähendusega objektid (näiteks Kommunismiohvrite memoriaal jne)? Mis oleks siin see kokkuhoid? Leppoja hinnangul oleks siis riigile vajalikku büroootstarbelist kinnisvara umbes 150 000 ruutmeetrit. Arvestades nende hoonete erinevat seisukorda ja turuolukorda, siis oleks 2000-3000 eurot ruutmeetrist müügihinnaks. Leppoja ütluse põhjal kujuneks summarseks hinnaks teoreetiliselt 300 - 450 miljonit eurot - see oleks riigil sellest saadav tulu. Kuid siis hakkab sellele minev rendihind jooksma iga-aastaselt riigi kuludesse.

Mida siis erastada ja mis see kaasa toob riigile, ent ka kinnisvaraturule, sellest räägib Leppoja lähemalt. Tagasilööke siis tuleb. Ta lahkab eraldi Riigi Kinnisvara rolli, millega see tegeleb, mis kompetense see sisaldab. Saates tuleb juttu ka riigi ja eraarendajate arhitektuuri ja linnaruumi kujundamisest. Samuti ka renoveerimisest, hoonete otstarbe muutmisest, aga ka süsiniku jalajälje arvutamisest. Eraldi teemana rullus lahti riiki valusalt kõnetav varjendite küsimus turbulentses julgeoleku olukorras.

Intervjueeris: Siim Sultson.