Maastikuarhitekti roll on hea seista kvaliteetse välisruumi eest, et vahendite optimeerimisega projekteeritud lahendus tundmatuseni ei lahjeneks ja välisruumi kvaliteet ei kannataks, tõdeb Pihamaa Stuudio maastikuarhitekt Kaja Sepper.
- Pihamaa Stuudio maastikuarhitekt Kaja Sepper märgib, et maastikuarhitekt seisab alati välisruumi lõppkasutaja huvide eest (Foto: Erakogu).
Vastates kolmele küsimusele, Sepper analüüsib maastikuarhitekti koostööd arendaja, inseneri, ent ka omavalitusega ning toob välja parema koostöö ootused.
1. Milleks on arendajal vaja maastikuarhitekti? Mida maastikuarhitekt annab juurde arendajale, majandusele, ühiskonnale?
Arendajal on oma eesmärgi saavutamiseks tarvis head meeskonda ja maastikuarhitekt on projekteerimismeeskonna väärtuslik ja asendamatu liige.
Panus arendaja jaoks. Maastikuarhitekt loob kvaliteetse välisruumi lahenduse, mis võib lisada kinnisvara hinnale kuni 20% väärtust juurde. Kui vaadelda maastikuarhitektuuri ehitusmaksumuse ja lõppväärtuse suhet, siis kvaliteetse välisruumi loomine on väga kasumlik, kuna see on hoone ehitamisega võrreldes oluliselt odavam.
Panus majandusse. Kvaliteetne välisruum vähendab tervishoiukulutusi ja kliimasoojenemisest tekkivate muutuste põhjustatud kahjusid. Näiteks erinevate pinnakatete valik ja keskkonnasäästlikud lahendused vähendavad soojussaarte teket. Lihtsaim näide on ilmselt tänavapuud, mis alandavad olulisel määral lähiümbruse temperatuuri ja pakuvad varju ning mistõttu esineb inimestel vähem suvekuumusest tekkivaid terviseprobleeme nagu päikesepiste ja kuumarabandus. Kliimamuutuste tagajärjel on oodata rohkem talviseid vihmasadusid ja sagenevaid valingvihmasid, mistõttu tuleb tegeleda suurema sademevee hulgaga tingimustes, kus sademeveekanalisatsiooni vastuvõtlikkus on piiratud. Välisruumi projekteerijate koostöös sünnib lahendus, millega on võimalik sademevesi immutada selle tekkekohas näiteks vihmapeenarde süsteemi abil.
Panus ühiskonda. Maastikuarhitekt seisab alati välisruumi lõppkasutaja huvide eest. Välisruumi projekteerimisel arvestatakse lisaks lähteülesandele ja õigusraamistikule veel muidki komponente, näiteks erinevas vanuses ja füüsiliste võimetega inimestega arvestamine ning neile ligipääsetavuse tagamine, hea ruumiloogika, inimmõõtmelisus ja hubasus, soojusmugavuse tagamine, stressi maandamine ning keha ja vaimu virgestamine.
2. Kas arendaja excel ja inseneri arvutus ahistavad maastikuarhitekti?
Oleneb ilmselt vaatenurgast, kuid ma ei taju ahistamist. Erinevatel osapooltel on ehitise valmimisel oma eesmärk ja roll. Arendaja soovib arusaadavalt valminud arendust kasumiga müüa, kasumilikkus on ju ettevõtluse eesmärk. Maastikuarhitekti roll on hea seista kvaliteetse välisruumi eest, et vahendite optimeerimisega projekteeritud lahendus tundmatuseni ei lahjeneks ja välisruumi kvaliteet ei kannataks. Ehituskalliduse kasvades ehitusprotsessis on tavaliselt kannatajaks sisearhitektuurne ja maastikuarhitektuurne lahendus, kuna hoonet ennast ei saa ehitamata jätta.
Üldiselt on kõik projekteerijad sh insener koostööle avatud ja orienteeritud. Töötame ju ühise eesmärgi nimel, milleks on kvaliteetne ja ohutu välisruum.
3. Mida ootab maastikuarhitekt arendajalt, ehitajalt, insenerilt, omavalitsuselt?
Ootused arendajale. Läbimõeldud lähteülesanne on parima tulemuse aluseks. Arendajal võiks olla hea tava lähteülesandes kirjeldada lisaks arenduse identiteedile ka välisruumi kvaliteeti iseloomustavad väärtused ja prioriteedid, mis lihtsustavad selle arenduse lahenduse väljatöötamist. Suurt rõõmu valmistaks, kui arendajal oleks veelgi enam julgust jätkusuutlikke ja keskkonda säästvaid lahendusi valida.
Ootused ehitajale. Peamine ootus on seotud koostöö tihendamisega. Soovin näha ehitaja poolt rohkem julgust maastikuarhitekti poole pöörduda.
Ootused insenerile. Jätkuv avatud ja meeldiv koostöö ning lennukad ideed.
Ootused omavalitsusele. Omavalitsus etendab erinevaid rolle ja vastavalt selle on ootused mõnevõrra erinevad. Kui omavalitsus on tellija rollis, siis on suurimateks ootusteks läbimõeldud ja selge lähteülesanne ning hinnapõhise hanke asemel väärtuspõhise hanke korraldamine. Kui omavalitsus on kooskõlastaja rollis, siis ootusteks on selge ja läbipaistev asjaajamine projektide menetlemisel ning suurem paindlikkus parima lahenduse väljatöötamisel.
Kuidas näevad arhitektid, arendajad ja insenerid omavahelist koostööd, millised on väljakutsed ning kuidas seda koostööd ühise tuleviku nimel veelgi tugevdada, sellest saad teada nelja kuu pärast algaval Arhitektuuri ja arenduse konverentsil.
Seotud lood
Ehitusprojektid, mida hakatakse sageli teostama ilma põhjaliku ja projekti ekspertiisi läbinud tööprojektita, võivad kaasa tuua tüütuid sekeldusi ning probleeme. Ehkki seadus ei pruugi alati projektile ekspertiisi nõuda, on see ülitähtis samm, mis aitab ennetada võimalikke ebakõlasid ning vigu.