Toompark: intressimäär on muutnud üüriinvesteeringud vähemtasuvaks
Maa-ameti andmetel tehti 2023. aasta II kvartalis Tallinnas 2 459 korteritehingut, mis on 11% vähem kui aasta varem. Korteritehingutest suurima osa moodustasid tehingud korteritega pindalaga 41-55 m², märgib kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.
Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark tõdeb, et väikekorterite ostjate osakaal on vähenenud. Foto: Liis Treimann
Korteritega pindalaga 41-55 m² tehti tehinguid 765 ehk 31% tehingute koguarvust. Väikekorteritega ehk korteritega kuni 30 m² tehti 2023. aasta II kvartalis Tallinnas tehinguid 192.Korteritehingute struktuur korterite suuruse alusel püsib läbi aastate suurte muutusteta. See tähendab, et ei saa öelda, et mingi korteriostjate sihtrühm oleks olulisel määral teistest rohkem aktiivseks või passiivseks muutunud.
Need elukondliku kinnisvara segmendid, kus hinnalangus sai toimuda, on selle läbi teinud ning seal, kus seda ei toimunud, hoitakse hinda järjekindlalt.
Juuniga võrreldes mõjutasid tarbijahinnaindeksit enim eluasemega seotud hinnamuutused, mis andsid kogulangusest üle 60%, peamiselt soojusenergia (5,6%) ja gaasi (22,1%) hinnalanguse tõttu.
Aastatagusest oluliselt kõrgema intressiga tuleb harjuda, teine asi on, kui kaua see kestab ja mis sellest edasi saab. Aina selgemalt omandavad piirjooni investeerimist väärivad kinnisvarad - pilt võib olla üsna värvikas.
Kui eramajade omanikud on üsna teadlikud puuraukudega maakütte eeliste suhtes, siis kortermajade elanike ning ühistuliikmete seas võib veel kohata kahtlevat seisukohta.