Läti proovis võlaorjusest vabastavat meedet „võtmed panka“, mis lühidalt tähendab, et pangale eluaseme eest võlgu jäänud kliendil on võimalus kodu võtmed pangale üle anda ning seeläbi võlast ühe korraga vabaneda.
Hüpoteegi realiseerimine on pikk ja keerukas protsess nii laenuvõtjale kui pangale, rääkis advokaadibüroo Glikman Alvin & Partnerid advokaat Martin-Johannes Raude eile toimunud Eesti Kinnisvarafirmade Liidu konverentsil ning lisas, et Lätis mõtlesid poliitikud eelmisel sügisel välja „hea ravimi sellise kiusamise vastu.“ Selle tulemusel hakkasid Läti pangad end võimalike kahjude vastu, mis kaasneb laenu katteks hüpoteegi tagatise müümisega kaitsma ning tõstsid koheselt laenu sissemakset poole võrra.
Ka kolme Eesti riigikokku saanud erakonna – Sotsiaaldemokraadid, Keskerakond ja EKRE programmis oli „võtmed panka“ idee. Millised võiksid olla mõjud, kui erakondadel õnnestuks see ellu viia ning „võtmed panka“ muutuks osaks ka Eesti laenuturust? Raude sõnul tähendab see laenuandjale automaatselt riski suurenemist, ja selle riski hajutamiseks antakse osa koormast laenuvõtja kanda, mis tooks Eestis, sarnaselt Lätiga kaasa suurenenud laenu sissemakse. „Ma usun, et ka hindaja vastutus suureneks,“ sõnas advokaat ja märkis, et ei välistaks, kui laenuandjad hiljem oma kahjunõuetega hindajate vastu pöörduks. „Kui laenu võtmine raskemaks muutub, läheb raskemaks ka kinnisvara ostmine ja müümine.“Kasusaajad võiksid „võtmed panka“ meetmest saada üürikinnisvaraga tegelevad inimesed, kuna märkimisväärselt kasvanud laenu sissemakse sunniks inimesi kauem üüripinnal elama. „Ühest küljest räägitakse, et see on jube hea meede, päästab inimesi laenuorjusest, aga tegelikult viib ta inimesed ju üüriorjusesse,“ sõnas Raude.Ober-Hausi Kinnisvara AS juhatuse esimehe Tarmo Kase sõnul jätsid Lätlased enne meetme rakendamist tegemata mõjude hindamise ning Läti järelturg aga ka uute korterite ja majade turg sai sellest löögi, mida tänaseni üle elatakse. „Venelased on Läti turult kadunud, uute korterite müük on nullilähedane ja ka järelturg on raskes olukorras. Laenu ei olnudki enam kellelegi anda,“ lisas Kase. Tema sõnul tõusis omafinantseering sedavõrd, et isegi kõige tublimatel inimestel on selle raha kokku saamisega suuri probleeme.„Tavakodanikule tänavalt tunduks see hea idee,“ ütles Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna juhataja Thomas Auväärt ja lisas, et ilmselt saaksid paljud alles panka laenu võtma minnes aru, et „võtmed panka“ lahendus ei olegi kõige mõistlikum lahendus.
Seotud lood
Maksuamet on avastanud käibemaksupettuse skeemi üüriturul, kus pind, mis on soetatud kontoriks või äripinnaks ja millelt on maha arvatud sisendkäibemaks.
Eestisse tahavad oma ettevõtte, filiaali või kontori luua üha enam ettevõtteid, rääkis hiljuti India IT-ettevõttega lepingu allkirjastanud Mainor AS nõukogu liige Ülo Pärnits.
Portaali KV.EE andmetel pakuti märtsikuus Tallinnas müügiks 559 äripinda. Äripindade müügipakkumiste arv oli aastatagusest 20% kõrgemal.
Millal võib ruumi sisse minna, millal võib kedagi välja visata ja mida teha võlgnikust üürnikuga, ei ole Soraineni advokaadi Urmas Volensi hinnangul sugugi lihtsad küsimused.
Ehitusprojektid, mida hakatakse sageli teostama ilma põhjaliku ja projekti ekspertiisi läbinud tööprojektita, võivad kaasa tuua tüütuid sekeldusi ning probleeme. Ehkki seadus ei pruugi alati projektile ekspertiisi nõuda, on see ülitähtis samm, mis aitab ennetada võimalikke ebakõlasid ning vigu.