Vandeadvokaat: ole ettevaatlik võlgnikust üürnikuga toimetamisel

Valdaja on see, kelle käes vara on, omanik on omanik, see on loogiline ja lihtne. Üldjuhul on omanik asja valdaja. Tüüpilisem lahtilöömise juhtum on üürile andmine. See on koht, kust tekivad konfliktid ja vaidlused.

Volens pakkus täna toimunud Turvakonverents 2015 tehtud ettekande lõpus arutamiseks järgmise loo:

Kaubanduskeskuse LuLu omanik on olnud juba pikalt mures ühe üürnikuga, kes peab keskuses elektroonikaseadmete poodi X. Poe X omanik ei ole maksnud pikalt üüri ning ignoreerib keskuse omaniku poolt saadetud teateid, millega on üles öeldud üürileping ning palutud üürnikul lahkuda.

Ühel õhtul otsustab LuLu omanik, et talle aitab. Omanik on kuulnud, et tal on õigus teostada pandiõigust üürniku asjadele, kui üürnik ei ole üüri maksnud. LuLu omanik marsib sisse üüripinnale koos turvafirma Z turvameestega, tõstab välja kõik üürnikule kuuluvad asjad ning võtab enda valdusesse kõik vähegi väärtuslikud asjad ning müüb need järgmisel päeval oma sõbrale maha. Üürnik arvas, et toimunu ei olnud seaduslik ning kavatseb kasutada kõikvõimalikke õiguskaitsevahendeid.Kes saab kellelt mida nõuda?

Vandeadvokaat Urmas Volensi kommentaar:

Valdusesse sisenemine koos turvaettevõttega on ebaseaduslik;Omanik muutub ebaseaduslikuks valdajaks ja turvafirma haldusrikkujaks, mõlema vastu on õigus esitada nõue;võlas oleva üürniku asjade äravõtmine on samuti ebaseaduslik, tohib vaid takistada üürnikul asju ära viia;Üüriniku asju tohib küll müüa, kuid ainult läbi avaliku enampakkumise, sõbrale müüa ei tohi. Antud juhul tekib üürnikul nõue omaniku vastu;On toime pandud karistatav tegu ruumi sisenemise tõttu;Minna sisse varuvõtmega ja üürniku asju ära viia samuti ei tohi.

Kuhu võib turvakaameraid paigaldada ja mida salvestustega võib teha?

Jälgimisseadmeid võib kasutada isikute või vara kaitseks kui sellega ei kahjustata ülemääraselt andmesubjekti õigustatud huve. Näiteks ei tohi panna kaameraid privaatruumidesse, Teiseks on oluline, et andmeid kasutatakse ainult kogumise eesmärgist lähtuvalt. Filmimaterjali ei saa avalikult üles panna ja ei saa ka edastada mingil muul põhjusel, kui ainult kogumise eesmärgiga seotult. Eriti oluline on Volensi sõnul, et jälgimisseadmestiku kasutamise fakt ja andmete töötleja nimi oleksid piisavalt selgelt teatavaks tehtud. Kaamerate juures peab olema info, kes filmib ja kindlasti peab olema hoiatus, et siin filmitakse. Euroopa kohtupraktika näitab, et sellele pööratakse suurt tähelepanu.

Mis siis saab, kui neid reegleid rikutakse?

Volensi sõnul saab sellisel juhul esitada nõudeid nii omaniku kui valdaja aga ka turvafirma ning turvamehe suhtes. Objekti omanikul ja valdajal tekib reeglina kahju hüvitamise nõue. Meeles tuleb pidada, et ka näiteks üüripinna võlgnikul on omakorda õigus esitada kahjunõue omanikule, kui viimane takistab tema äritegevust ja seda hoolimata faktist, kas ja kui palju ta võlgu on. Rääkimata võlgniku vara omavolilisest ärandamisest. See on karistatav.