Kaablite valik sõltub nii võimsusest kui ka tuleohutusest

Aastakümme tagasi oli enamik kaableid kaetud PVC-materjaliga ja nad nägid ühtmoodi välja, kuigi olid ülekantavalt võimsuselt ja kvaliteedilt erinevad. Kuna paljud kaablid olid turul aladimen­sioneeritud, alustas Draka koostöös Esvikaga 2014. aastal kampaa­niat „Kõik kaablid ei ole sa­mad!“, et selgitada projektee­rijatele ja ehitajatele erineva­te kaablite eripära.

Halogeenivabad kaablid kustuvad tulekahju korral ise

Mullu 1. juulist lisandusid kaablite valikul uued karmimad nõuded, mille järgi tuleb uutele hoonetele just turvalisuse kaalutlustel paigaldada halogeenivabad isekustuvad kaablid ning see on pikk samm edasi turu korrastumise suunas, aga ka hoones olevatele inimestele ja päästjatele tulekahju korral oluliselt suurema ohutuse pakkumisel. Aga kuidas siis? Halogeenivabad kaablid tekitavad tulekahju korral märkimisväärselt vähem tihedat ja toksilist suitsu kui PVC-kaablid, mis eritavad põledes suures koguses söövitavaid gaase ning kahjustavad elektroonilisi komponente, metallpindu ja seadmeid.

2018. aastal muudetakse nõudeid kaablitele veelgi

Kuna tänaseks alla aasta kehtinud klassifikatsioon vajas korrigeerimist, vaadatakse lähiajal kaablitele esitatavad nõuded üle ning tõenäoliselt hakkavad 2018. aasta esimeses pooles kehtima uued, vastavalt hoone kasutajate arvule kehtestatud kitsendused. Siseministeeriumi kiri, määruses möönduste tegemiseks on leitav Eesti Elektritööde Ettevõt­jate Liidu http://eetel.ee/cpr-rakendamisega-seotud-kokkulepe

Kokkuleppe järgi on tiheasustatud ja kõrghoonete kaablite nõuded oluliselt kõrgemad kui hajaasustuse ning madalate majade puhul, näiteks tuleb üle 60 m² ehitusaluse pinna ja üle 26 meetri kõrguste uute hoonete puhul kasutada Cca-klassi kaableid. Seadusemuudatus ei mõjutanud väikeehitisi, mille jaoks üldjuhul ehitusluba pole vaja ning nii kehtib neile ehitistele endiselt Eca-klassi ehk PVC-kaablite kasutusõigus. Kuigi antud kokkulepe on juhindumiseks ja hetke määruse järgi võib tööstushoonetes kasutada tavalisi PVC-kaableid, on ettevõtja enda huvides kasutada nõudest paremaid tooteid, sest nii vähendatakse õnnetuse korral võimalikku õnnetuse ulatust ja tootmise seisakuaega.

Mida tuleb kaablite puhul veel jälgida?

Elektritarvikute tootjad kohtavad oma töös sageli seda, et nende kliendid ei ole kursis tavaliste ehitusnõuete ega ka toodete omapäradest tulenevate nõuetega. Ehitustoodete regulatsioon hõlmab kuut uut ohutusklassi A-st F-ni, kus A tähistab mittesüttivat toodet ja F toodet, mille tulele reageerimise omadusi ei määrata. Lisaks on olemas täiendavad kriteeriumid, mis sätestavad nõuded eralduva suitsu kogusele, põlemise käigus tekkivatele leegitsevatele piiskadele ning põlemisel eralduva suitsu happesusele ja elektrolüütilisele juhtivusele.

Peale ohutusklasside on kaablite puhul oluline ka nende üldine kvaliteet, mida näitab kaabli standard. Paigalduskaablid moodustavad vaid marginaalse osa kogu ehituskuludest, kuid siin säästetud eurod võivad kaasa tuua suuri tagasilööke. Näiteks standardi EVS 720 nõuetele vastavad kaablid on kergesti kooritavad, neid on mugav käsitleda ning võrreldes paljude teiste toodetega on nende kaablite puhul väiksem oht vigastada tööde teostamisel soone isolatsiooni.

Kuna üks suur ärihoone tähendab tuhandeid ühendusi, tuleks eelistada tooteid, mille paigaldus on lihtne ja kiire. Tööjõu- ja ajakulu hinnates on ju oluline, kas ehitajal kulub kaabli koorimiseks murdosa sekundist või viis sekundit? Samuti on tööde tähtaegade mõistes tähtis, et kaabli väliskest oleks libe ning libiseks torudest paremini läbi, sest ka see aitab hoida kokku objektil kaabeldamisele kuluvat aega. 

Peale Eesti ja Põhja-Euroopa standarditele vastavate XPJ ja MMJ kaablite on turul saadaval Saksamaa standarditele vastav NYM ja ebamäärase vastavusega (N)YM tähistusega kaableid. Madalat kvaliteeti – lubatust väiksem ristlõige, halvema kvaliteediga kaablikesta materjal, kehv kooritavus – esineb just viimase (N)YM tähistusega toodetel. Materjali kokkuhoiuga tekkinud madalam kvaliteet on saavutatud otseselt toote ja tarbija turvalisuse arvel.

Kuna üle poole aastast on Eestis temperatuur nullilähedane või veelgi madalam ja külmadega muutub plast hapramaks, on oluline ka kaablites kasutatava plasti kvaliteet. Viimasel ajal oleme kahjuks täheldanud ajakirjanduses ohtlikku eksitavat informatsiooni, et kaabli väliskesta paksus määrab ära selle minimaalse käsitlemistemperatuuri. Nagu vedeliku jäätumise temperatuur ei sõltu anuma suurusest, vaid vedeliku koostisest, sõltub ka plastide temperatuuri taluvus täielikult nende keemilisest koostisest. Hoolimata plastide paksusest võib madalatel temperatuuridel ka väike põrutus purustada külma mitte taluva kaabli ja muuta selle kasutuskõlbmatuks.

Kvaliteetne kaabel on varustatud asjakohase sildiga, mis on pakendil väga hästi nähtav. Kuna ka sildi puhul võib kaupluse riiulilt leida väga erinevaid lahendusi, on soovitatav otsida pakendilt CE-märgist ja kaabli tootjat. Tootjanime puududes on põhjust muutuda ettevaatlikuks.

Draka Keila Cables ASSuurim kodumaine elektrifirma sai alguse 50 aastat tagasi ja kuulub maailma juhtivasse kaablitootmise kontserni Prysmian Group, mille aktsiad on noteeritud Milano börsil. Keila tehase toodang inimese kohta on 85 ettevõttest koosneva kontserni üks suurimaid, ulatudes eelmisel aastal enam kui 

25 000 tonnini. Kontserni käive on ligi 8 miljardit eurot aastas. Keila tehas oli üks esimesi Baltikumis, kus 1990ndate keskel investeeriti ISO kvaliteedijuhtimise süsteemi. Täna vastab ettevõtte mitmetele rangetele ISO sertifitseerimisnõuetele, lisaks on tehasel ette näidata rohelise energia sertifikaat, mis kinnitab, et toodang valmib 100% rohelisest energiast. Just peensusteni läbi mõeldud protseduuride ja reeglite süsteem on see, mis on aidanud ettevõttel fookust hoida ning kvaliteedile keskenduda.

www.draka.ee

www.esvika.ee