4 nõuannet, mis tagavad targa ja tõhusa kardinasüsteemi

“Kui inimene tuleb meie salongi ja ütleb, et tal on problemaatilised aknad, siis meie jaoks on see loominguline väljakutse. Aitame hea meelega, ainult andke mingi huvitav projekt,” sõnab Tanya Kuusik ja lisab, et kanga-, disaini- ja tehniliste lahenduste valik on tänapäeval peaaegu piiritu. Kardinadisainer rõhutab, et kuigi kardinate paigaldamine ei ole tavaliselt esimene asi, millele maja projekteerija mõtleb, on siiski tähtis seda teha õigel ajal, sest tark maja seab kardinate mugavale paigaldamisele eeldused ja läbimõtlemata lahendus võib mõjuda kurnavalt nii kliendi närvidele kui ka rahakotile. Järgnevatele punktidele tasub kindlasti tähelepanu pöörata, et uues elamises ei rikuks sisse seadmise rõõmu vajadus hakata projekteerija vigu parandama.

1. Veendu projekteerimise käigus, et akende läheduses asub vooluallikas

Targa maja kardinaid liigutab mootor, mis mõistagi nõuab voolu. Seega peab vooluallikas asuma aknale piisavalt lähedal ning jääma samal ajal kardina enda varju, et mitte rikkuda interjööri üldmuljet. Mootori paneb omakorda tööle kaugjuhtimisseade, nagu pult või mobiilirakendus. Ühelt poolt muudab see raskete kardinate liigutamise inimesele lihtsamaks, teisalt säästab kardinat käega sikutamisel tekkida võivate kahjustuste eest.

“Mootoriga kardinapuud, ruloo- ja roomakardinad ei ole ainult moe- või mugavuse asi. Kaasaegsed suured-kõrged aknad tähendavad laiu ja raskeid kardinaid ning kuhu ei ulatu käsi, sinna ulatub mootor. Juba ehituse käigus tuleks veenduda, et vooluallikas oleks akende kohal olemas,” selgitab Albatros Textile’i kardinadisainer. Elektri olemasolu võimaldab kasutada mis tahes tehnilisi ja dekoratiivseid lahendusi, samas kui elektri puudumine ahendab lahenduste spektrit märgatavalt.

Tekstiilikunstniku sõnul näitab tavapraktika, et klient hakkab mootoriga tehniliste lahenduste kasutamise peale mõtlema alles siis, kui kogu siseviimistlus on juba tehtud ning elektrisüsteemi ümber tegemine või akende kohale uue juhtmestiku vedamine osutub kas väga kulukaks või sootuks võimatuks.

2. Kardinapuu süvis olgu piisavalt suur

Sageli osutub kardinadisaineri jaoks probleemiks see, et kardinasiinide või kardinapuude jaoks ei ole akna kohale jäetud piisavalt ruumi. Eeskätt tuleb tekkida võiva ruumipuudusega juba projekteerimise käigus arvestama hakata, kui soovitakse paigaldada ripplakke süvistatud kardinapuu. Vastasel juhul võib kardinapuu ja kardinate paigaldamine olla ebamugav ja äärmisel juhul osutuda isegi eluohtlikuks.

Selles, kui suur üks õige kardina jaoks ette nähtud laenišš olema peaks, mängivad rolli aknalauad, kütteradiaatorid, aga ka soovitud kardinate kihtide arv, voltide jämedus ja ka valgustite paigutus. See, mis ära mahub, peab ka ilus välja nägema.

“Praegu on moes suurte ilusate voltidega kardinad, kuid kui neid ei saa kasutada, kui need füüsiliselt ära ei mahu,” nendib disainer, kelle sõnul ei tohiks niši sügavus olla vähem kui 15 cm ning pigem olgu see sügavam.

“Samuti peab nišš olema kindlasti laiem kui aknaava, sest kardina jaoks on vaja jätta veidi ruumi ka seina peale,” tuletab Viimsi kardinasalongi disainer meelde. Seda on vaja selleks, et pimenduskardinad saaks oma eesmärki täita – kui aknaklaasi serv jääb pärast kardinate ette tõmbamist paistma, siis ei pimenda kardinad tuba piisavalt ega varja ka soovimatute pilkude eest. Iga voldilise raske kardina kohta tuleks disaineri sõnul jätta akna kõrvale ruumi vähemalt 40 cm, kerge päevakardina puhul piisab 11–15 cm mõlemal pool seina.

Mõistagi peavad nišši ära mahtuma kõik kinnitused, siinid ja mootorid. Arvestama peab ka kätepaariga, mis kardinaid üles paneb – iga kardinakihi jaoks peaks olema varutud 9–12 cm. See tähendab, et komplekti jaoks, mis koosneb kergest päevakardinast ja läbipaistmatust öökardinast, peab niši sügavus olema kõige vähem 18 cm. Kui sinna lisandub valguslahendus, siis tuleks lisada veel 3–5 cm, et kardinad lampidest tulevat valgust ei varjaks.

Samuti peab niši pind olema sile ja puhas, et kardinad sinna takerduma ei hakkaks. Kui aga on kindel soov kasutada seinale kinnituvat kardinapuud, siis pole laenišši vaja.

3. Laevalgustid ja õhuavad peavad olema kardinast piisavas kauguses

Kardinadisaini vaatepunktist on üks suurimaid vigu, mida projekteerimise käigus tehakse, laevalgusti või ventilatsiooniava paigutamine aknale liiga lähedale.

“Mõnikord on need paigutatud aknale lausa nii lähedale, et tegelikult peaksid seal olema kardinasiinid,” märgib kardinaspetsialist ja lisab, et siis ei mahu sinna ei siinid, kardinad ega kardinate voldid. Kui siinid ikkagi seinale liiga lähedale paigaldada, siis hakkavad kardinavoldid kardina kinni ja lahti tõmbamisel vastu seina, valgustit või ventilatsiooniava hõõrduma – tulemuseks on kulunud ja määrdunud kangas.

“See koht, mis jääb ventilatsiooniava ette, toimib nii-öelda lisafiltrina ja on paari kuuga tolmune ning keset kardinat laiutab siis must või tolmune hallikas plekk,” märgib disainer.

Soovitav oleks kõik valgustid ja õhuavad asetada aknaavast vähemalt 30 cm kaugusele, kuid aitaks juba see, kui jätta ruumi kas või 5 cm.

Tihti juhtub ka, et kardinatega kaetakse kinni akende läheduses asuvad ventilatsiooniavad ja keskkütteradiaatorid, mis aga vähendab mõningal määral nende tõhusust.

Kui aga läheb signalisatsiooniandurile koha valimiseks, siis juhul, kui andur paigaldatakse akna vahetusse lähedusse, tuleb silmas pidada, et see ei jääks kardina taha varju ning et kardinasüsteemid ja -kinnitused ei piiraks anduri vaatevälja.

4. Puitkarkassi abil saab ka pinglakke siinid paigaldada

Disaineri sõnul on kõige moodsam ja paindlikum lahendus kasutada eraldiseisvaid alumiiniumist laesiine, sest need jäävad laes märkamatuks. Ühtlasi saab siinide vahet ise valida ja teha seda lähtudes näiteks kardina voltimise tehnikast. Peale selle saab neid painutada, mis muudab nad eriti heaks nurgaakende katmise abivahendiks.

Kui ripplakke pole kardinasüsteemi jaoks süvist ette nähtud, siis pakub Viimsi kardinasalongi disainer lahenduseks ripplae alla puitkarkassi paigaldamise – nii säilib võimalus kasutada lakke paigaldatavaid kardinapuid. Karkassi laius oleneb aga sellest, mitme siiniga kardinakinnitust soovitakse. Kaherealise kardinalahenduse jaoks peaks varuma mitte vähem kui 10 cm.

Kui puitkarkassi ei ole, siis tuleb leppida seina külge kinnitatava kardinapuuga, see aga ei ole ideaalne lahendus, kui soovitakse pakse pimendava voodriga kardinaid. Sellisel juhul kipuvad isegi metallist kinnitused väsima ja ajaga ära vajuma ning neid tuleb aeg-ajalt hooldada või parandada.

Konsultatsiooni saamiseks tasub pöörduda spetsialisti poole.

Viimsi kardinasalongi asjatundlik personal ootab teid 20.–22. aprillini sisustusmessil Interjöör 2018 ja mis tahes muul ajal Viimsi Delice’i kaubanduskeskuses Albatros Textile’i salongis aadressil Randvere tee 6.