Kuidas kaitsta ärihoone tehno- ja joogiveesüsteeme vee kvaliteedist lähtuvalt?

Kõik algab sellest, milline on hoonesse saabuva lähtevee kvaliteet ja millise veega on kütte- või jahutussüsteem täidetud. Kui seda on tehtud filtreerimata ja pehmendamata veega otse asula veetrassist, milles võib esineda roostet ja setet ning millel on kõrge karedus, ongi loodud tingimused küttesüsteemi ebaefektiivseks tööks. Lisaks mõjutab süsteemi efektiivsust selle ehitamisel kasutatud materjalide valik. Kui torustik, armatuur ja muud süsteemi elemendid on ehitatud erinevatest materjalidest nagu must metall, pronks, vask, alumiinium, loob see koos täitevee kvaliteediga kokku tingimused korrosiooni tekkeks. Kõige selle tulemusena väheneb süsteemi efektiivsus, torustik on setet ja muda täis, torude läbimõõt on vähenenud, radiaatorid lähevad ebaühtlaselt soojaks, tsirkulatsioonipumpade töö on häiritud, sulg- ja reguleerventiilid võivad kinni jääda ning katlaid, soojusvaheteid ja boilereid tuleb tihedamini hooldada. Ja mis põhiline – suurenevad küttekulud.

Probleemid on suuremad vanematel hoonetel, sest uuemate äri- ja tootmishoonete ehitamisel kasutatakse energiasäästlikke ja tulevikule suunatud lahendusi ning planeeritakse vajalikud puhastusseadmed ja filtrid juba projekteerimise ning ehitamise käigus. Vanema kinnisvara puhul on aga asjalood sageli teistmoodi.

Veekvaliteedi määramiseks tuleb veeproove võtta nii hoonesse sisenevast lähteveest kui ka otse tehnosüsteemist. Edasi tuleks tegutseda vastavalt saadud vee üldrauasisalduse, üldkareduse, vee elektrijuhtivuse PH-taseme näidust lähtuvalt. Esmase kaitse tagab liivafilter, mis aitab kaitsta hoone joogivee- ja küttesüsteemi torustike asula veevõrgust lähtuva rooste ja sette eest. Soovitatav on kasutada veepehmendit, mis hoiab ära katlakivi tekke.

Küttesüsteem tuleb vajadusel esmalt kemikaalidega puhtaks pesta. Selle käigus eemaldatakse torustikust võimalikult suur kogus setet, muda ja ladestisi, kus oluline roll on ka kasutataval kemikaalil, mis lahustab ka torude seintele ladestunud mustuse. Tähtis on kasutada neutraalset pesukeemiat, et mitte rikkuda süsteemi elemente. Edasi täidetakse süsteem pehmendatud veega ja lisatakse korrosioonikaitse inhibiitorit, mis takistab hapnikust ja erinevatest materjalidest tingitud korrosiooni teket ega lase mudal ladestuda torustiku seintele.

Kõik see kehtib ka glükoolisüsteemide puhul, kus esmatähtis on õige glükooli kontsentratsioon, kuid samuti meetmed korrosioonitekke vältimiseks. Avatud jahutussüsteemide puhul on pealegi oluline mikrobioloogia ja vetikakasvu takistamine. 

Kuidas saada aru, et tehnosüsteemides on probleem?

Kui jahutus- ja küttesüsteem on setet täis, saab vedeliku ringlemine häiritud. Nii ei pruugi soojus enam ühtlaselt igasse hoone ossa või radiaatorisse jõuda. Küttekulud lähevad seejuures aga üles, sest süsteem peab sama tulemuse saavutamiseks rohkem töötama. Sageli juhtub ka, et jahutussüsteemides voolav glükool ei ole enam võimeline kasumlikult tööd tegema, sest süsteemis on glükooli asemel sees peaaegu täielikult vesi.

Ülal loetletud juhtudel tasub pöörduda kindlasti oma ala spetsialisti poole ning lasta teha vajalikud mõõtmised. Soomes näiteks on hoone tehnosüsteemide kontrollimine vee kvaliteedi kaudu elementaarne ning seda teevad süstemaatiliselt kõik hoonete hooldus- või haldusspetsialistid.

Kvaliteetne vesi on vajalik kõigis tehnosüsteemides, olgu tegemist ärikinnisvara, tootmisettevõtte või  soojustootmise ettevõtetega.

Callefiks OÜ

Callefiks OÜ on paljude tunnustatud veetöötlusseadmete kaubamärkide maaletooja, kes teeb koostööd Euroopa juhtivate veetöötlusseadmete müüjate ja tootjatega Eurotrol S.p.A, KL-Lämpö OY, BWT Separtec OY, Gebo,  Fluidra Danmark ja Lorivan NV. Ettevõte pakub oma klientidele veekvaliteediga seotud probleemide korral kõige modernsemaid ja kvaliteetsemaid lahendusi. 

Rannamõisa tee 4, Tallinn  

tel: +372 656 7247 e-post: [email protected]

www.callefiks.ee