Investeerimisel eelistatakse vanade majade korda tegemist
Ma kindlasti ei poolda seda, et kui hoone vajab remonti, et lihtsam on vana hoone ära lammutada ja uus asemele püstitada; sellega kannatab ajalooline väärtus, sõnab Riigi Kinnisvara ASi juht Tarmo Leppoja.
Iga aja arhitektuur on omaette väärtus, märgib Riigi Kinnisvara ASi juht Tarmo Leppoja. Foto: Mardo Mannimagi STUUDIO7
Ta lükkas ümber saates "Ruutmeetrite taga" Astlanda Ehituse omaniku Jaanus Otsa kriitika, et RKAS on hoidnud rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimistööde hinda ja tööde valmimisgraafikut saladuses.Leppoja kinnitas, et Jaanus Otsa Äriplaani konverentsil septembris esitatud väide, et RKAS pole Astlanda advokaatide vastavasisulisele päringule vastanud, ei vasta tõele.
Eesti kinnisvara- ja ehitussektor on kestlikkuse ning väikese keskkonna jalajälje saavutamiseks kasutanud seni vähe innovaatilisi lahendusi, tehnoloogiaid ja tehisaru võimalusi, kuid majanduslikult ebakindlad ajad on siiski sundinud mõttemuutusele ja koostöökohtade leidmisele, tõdesid eksperdid 16.10 toimunud kinnisvara- ja innovatsioonikonverentsil “Mõttemuutjad 2024”.
Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna juhataja Kaja Pae sõnul ei tohi renoveerimismaratonis ära unustada arhitekti rolli, mis lisab linnaruumile energiatõhususe kõrval ka kvaliteeti ja esteetikat.
Pelgalt riigiasutuste suunistest ja akadeemilste ringkondade soovitusest jääb üksi väheks. Kliimamõjud ja kultuurikontekst, rääkimata mälu järjepidevusest pikkade perspektiividena jäävad kinnisvara valdkonnas lühivaatelise exceli kõrval nõrkadeks argumentideks.
See valdkond vedeleb maas. Arendajate vaatest paistab renoveerimine müütiline ja ebamõistlik, midagi ju teised isegi teinud on, kuid need on üksikud näited - lihtsam on ehitada uus.
Kui eramajade omanikud on üsna teadlikud puuraukudega maakütte eeliste suhtes, siis kortermajade elanike ning ühistuliikmete seas võib veel kohata kahtlevat seisukohta.