Mina pööran tähelepanu eelkõige sellele, et kuidas meie objektid toimivad, kas objektid on jätkuvalt üürnikke täis, loetleb muuhulgas Eften Capitali tegevjuht Kristjan Tamla.
- Eften Capitali tegevjuht Kristjan Tamla kirjeldab, millised objektid on EfTENi uuel fondil sihikul. Foto: Liis Treimann
“Eestis kõik suuremad pensionifondid on investorid, meil on investoriks ka üks Läti pensionifond,” kirjeldas Tamla „Kinnisvaratunni“ saates, uut Efteni institutsionaalsetele investoritele suunatud fond. Ta peab optimaalseks 6 miljoni suuruseid investeeringuid ning märkis, et ärikinnisvaras otsitakse raskustes olevaid head tootlikkust lubavaid objekte.
“Kui mõtleme, millised need potentsiaalsed objektid sellel fondil on, siis ega need ei ole täiesti valmis ja rentnikke täis, mitmetuhande ruutmeetrised bürood või kaubanduspinnad... need selgelt enam ei vaja lisarahastust, need on oma rahastuse juba saanud ja nende omanikele juba tulu jookseb. Eelkõige me räägime projektidest, mis on pigem nagu varasemas staadiumis, kuhu on vaja lisakapitali selleks, et seal siis on hiljem ka võimalik pangalaenu peale võtma - see on nagu täna suund... Kui me vaatame, millised projektid täna nagu on raskustes, siis... see ongi nagu selline magus koht meie jaoks 6 miljoni euro juures, ” selgitas Tamla.
Ent lisas siis: “Ega ka seal, me ei taha kohe 6 miljonit eurot korraga sisse maksta. Me pigem näeme ikkagi seda, et me tunnistame, et tegemist on väga töömahukate ja keskmisest riskantsemate kinnisvaraprojektidega. Pigem ikkagi näeme, et meie investeeringud nendesse projektidesse lähevad sisse ajapikku. Kui see projekt on jõudnud järgmisse etappi, kui selle arendamine või edasiviimine on meile rahuldav olnud, siis ...investeerime juurde. See on teistmoodi investeerimisprofiiliga kinnisvara investeerimisfond, kui selline klassikaline, kes ostab kohe ühe portsuga valmis maja ära ja siis jääb renditulu saama.”
Tema sõnul ei teki fondi investorile tulu mitte tavapäraselt üüritulu kaudu, vaid sellest, et objektid õnnestub paari aasta jooksul arendamise tagajärjel kasumlikult maha müüa.
“See puudutab kõiki kinnisvarafonde eelmise aasta suhtes - tuleks nagu eristada kahte asja: mis on see paberi peal väärtuse muutus ja millise rahavoo need kinnisvarafondid suutsid säilitada, kui palju seal seda renditulu laekus,” arutles Tamla.
“Ega ma mingit suurt saladust ei avalda, kui ma ütlen, et koos intressimäärade tõusuga hinnati ka EfTENi kõikide fondide kinnisvara selgelt allapoole,” jätkas ta. “Need aastalõpu hindamised jäid ju olukorda, kus euribor oli ju nagu tipu juures. Kui ma ettevaates vaatan - fondihalduses ju öeldakse, et ei tohi fonditootlust lubada - , kui intressid peaksid natuke allapoole tulema, siis ma pigem näen seda, et, kui me räägime sellest aastast, siis nii-öleda paberi peal justkui nagu nende fondide varade väärtus võiks pigem nagu natuke tõusta...” ja täiendas siis: “Aga see on asi, millele mina väga tähelepanu ei pööra.. Jah, see kajastub kasumi-kahjumi real. Aga mina pööran tähelepanu eelkõige sellele, et kuidas meie objektid toimivad, kas objektid on jätkuvalt üürnikke täis, kuidas on rendivoog, kui palju me suudame fondidest investoritele tulu jaotada, me suudame dividende maksta.”
SEB varahalduse fondijuht Endriko Võrklaev rääkis, et SEB on mõne pensionifondiga uues fondis osanikud, küll aga tõenäoliselt mitte kõige suuremate investorite hulgas. Saates kuuleb selgitusi, millistel põhjustel otsustati liituda ning samas ka seda, mis SEB pensionifondid on seni kinnisvarasse samas investeerinud üsna vähe.
Saates räägitakse veel ärikinnisvara investeeringutest üldisemalt, investeerimisotsuste tegemise põhimõtetest ja tootlustest. Tamla kommenteerib lisaks Tamla muu hulgas ka täna avalikkuse ette jõudnud Eften United Property fondi eelmise aasta majandustulemusi.
Saatejuht on Lauri Leet.
Efteni juht: magus koht on 6 miljoni euro juures
Mida kinnisvarasse investeerimisel veel tasub edaspidi teada ja mida toob alanud aasta 2024 nii äri- kui elukondliku kinnisvara valdkonnas, sellest saad teada juba 2 nädala pärast algaval
Äripäeva Kinnisvarakonverentsil, kus koguneb valdkonna eliit.
Seotud lood
Ehitusprojektid, mida hakatakse sageli teostama ilma põhjaliku ja projekti ekspertiisi läbinud tööprojektita, võivad kaasa tuua tüütuid sekeldusi ning probleeme. Ehkki seadus ei pruugi alati projektile ekspertiisi nõuda, on see ülitähtis samm, mis aitab ennetada võimalikke ebakõlasid ning vigu.