Pakkumisest üle ajav piirkonna kinnisvaraturg on totralt puntras: idanaabri kodakondsete käes vedeleb piltlikult üüratuid hektareid kinnisvara, mis tühjalt tukkudes vaid süvendab sealset trööstitust. Siin jagub tööd jõustruktuuridele ja seadusandjale.
Kahelt kinnisvarabüroojuhilt tuli olukorda ja perspektiive lahkav vastus alljärgnevale küsimusele:
Kuidas analüüsite elukondliku kinnisvara turgu Ida-Virumaal? Millised on sealsed perspektiivid (uusarendus, järelturg), kus (asukoht, tegevusvaldkond) on seal potentsiaali?
Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) ja Rahandusministeerium avavad täna, 28. aprillil taotlusvooru, mille kaudu saavad kahaneva rahvastikuga omavalitsused taotleda toetust nii kohalike teenuste arendamiseks, kui ligipääsetavama avaliku linnaruumi loomiseks. Euroopa Liidu kaasrahastuse toel avatud taotlusvooru eelarve on 70 miljonit eurot.
Ida-Virumaa kohalikele omavalitsustele antakse 2023. aastal läbiviidavas taotlusvoorus võimalus taotleda ligi 1,7 miljonit eurot tühjenevate korterelamute probleemiga tegelemiseks. Kui algselt plaaniti taotlusvooru eelarveks miljon, siis kohalike omavalitsuste suure huvi ja osalemissoovi tõttu suurendati vooru eelarvet ligi 700 000 euro võrra.
Kui eramajade omanikud on üsna teadlikud puuraukudega maakütte eeliste suhtes, siis kortermajade elanike ning ühistuliikmete seas võib veel kohata kahtlevat seisukohta.