Eksperdid: ärikinnisvarasse investeerimine lubab lähiajal põnevust, kuid nõuab ka terasust

Swedbanki pensionifondide vanemportfellihaldur Ene Õunmaa (EÕ): Kui leitakse sobiva oodatava tootlusega hea asukohaga objekt, siis tasub ärikinnisvarasse investeerida ka 2023. aastal. Investeerimisprintsiibid iseenesest ei ole muutunud – kinnisvara puhul on jätkuvalt oluline töötav asukoht ning tootluse ootus sõltub pensionifondide jaoks teistest alternatiivsetest investeerimisvõimalustest.

Kõrgemad intressid on viinud investorite nõutava tulumäära kõrgemale. Täna saab võlakirja turgudel mõõduka riski juures 5-aastase kestusega instrumentidelt 4% tootluse, kaks aastat tagasi oli vastav number nullilähedane. Sarnasel viisil on liikunud kõrgemale ka ootused kinnisvarainvesteeringute omakapitali tootlustele.

Lõpliku tootluse kujunemisel on kahtlemata oluline soetuskulu, seega võivad järgmised 12 – 24 kuud pakkuda viimasest 24 kuust huvitavamaid võimalusi. Viimati oli euribor nii kõrge 2009. aasta alguses ja seetõttu võib müüki tulla objekte, mille võimendusega on liiale mindud.

LHV kinnisvarainvesteeringute juht Rait Riim (RR): Stabiilset üüritulu tootev kinnisvara on LHV pensionifondide pikaajalise tootluse üks alussambaid. Tormilised muutused majanduses, rahaturgudel ja geopoliitikas ei ole LHV pensionifondide kinnisvarainvesteeringute strateegiat muutnud ja me plaanime soodsate ostukohtade tekkimisel ka 2023. aastal ärikinnisvarasse investeerimist jätkata. Küll aga ootame jõuliselt tõusnud intressidest lähtuvat ärikinnisvara hinnakorrektsiooni. Segmentidest pakuvad meile kõige suuremat huvi üürikortermajad, büroo- ja laohooned ning stock-office tüüpi ärihooned. Energiakriisist tulenevalt pöörame uute investeeringute tegemisel senisest rohkem tähelepanu müüdavate hoonete füüsilisele kvaliteedile.

EÕ: Arvestades üldist jahenevat majanduskonjunktuuri ning tõusvaid intressikulusid, tuleks jääda paindlikuks. Viimast eelkõige suhetest rentnikega, aga ma usun, et seda paindlikkuse vajadust ja kasulikkust õpetas meile juba Covidi kriis. Ärikinnisvarasse investeerijal tuleks kriitiliselt suhtuda nii renditulude prognoosi kui ka jätta turvavaru intressitõusu jätkumisele.

Ainult nn ”hea hinna” tõttu ei peaks midagi ostma, objekt peab olema rentike jaoks atraktiivne ka kümne aasta pärast. Oluline on seegi, et milliseks kujunevad jooksvad kulud rentike jaoks.

RR: Riskide vaatest tuleks ärikinnisvara omanikel ennekõike valmis olla kapitalikulu jätkuvaks tõusuks. Lisaks euribori tõusule tuleks uute laenude võtmisel arvestada ka senisest kõrgemate laenumarginaalidega. Usutavasti näeme tõusnud energiahindade taustal järgnevatel aastatel üüriklientide liikumist energiakasutuse vaatest ebaefektiivsetest hoonetest uuematesse energiatõhusatesse hoonetesse. Nii võivad vanemate renoveerimata hoonete üüritulud kuivada sedavõrd kokku, et saadav tulu ei kata enam vakantsete pindade kütte- ja korrashoiukulu.

LHV pensionifondides näeme muutunud keskkonnas aga võimalusi – hea kapitaliseeritus võimaldab meil raskustesse sattuvaid hooneid omandada ja meie aastate pikkune järjepidev panustamine pensionifondide omanduses olevate hoonete kvaliteedi tõstmiseks on sel talvel juba andnud võimaluse meelitada meie hoonetesse mitu uut üüriklienti, kes on pinda vahetanud justnimelt selleks, et võtta kasutusele parema kvaliteediga ruumid.

Mida ärikinnisvarasse investeerimisel veel tasub edaspidi teada ja mida toob alanud aasta 2023 nii äri- kui elukondliku kinnisvara valdkonnas, sellest saad teada pea kuu aja pärast algaval Äripäeva Kinnisvarakonverentsil.