Igor Habal: Tallinna osakaal korteritehingutes väheneb

Huvitav on seejuures nende tehingute osakaalude muutus: eelmise aasta esimesel poolaastal sõlmiti Tallinnas 44,9% korteritehingute koguarvust, tänavu aga 42,1% tehingute koguarvust. Tehingute stabiliseerumisele Tallinnas viitab ka tunduvalt volatiilsem kuupõhine statistika, mis annab aimu sellest, et Tallinnas on tehingute arvu kasvulagi lähemal kui väljaspool pealinna, eriti võrdluses ülejäänud Harjumaaga.

Esimesel poolaastal sõlmiti korteriomanditega esialgsetel andmetel 11 146 tehingut, mida oli rohkem kui 2017 (10 747 tehingut) või 2018. aasta I poolaastal (11 103 tehingut). Tõenäoliselt on positiivne muutus suuremgi, sest pärast eelmise kuu kommentaari kirjutamist lisandus mais üle 350 tehingu. Võrreldes eelmise aasta I poolaastaga suurenes korteritehingute arv viies maakonnas, kõige suurem kasv oli üllatuslikult Ida-Virumaal (+125 tehingut), ehkki energeetikasektorist tulevate negatiivsete uudiste valguses on seal aasta II poolel pigem oodata turu rahunemist.

Võrreldes tehingute arvuga, kus me pigem näeme stabiilset arengut, pole kuni palgakasvu rahunemiseni oodata kindlust ka kinnisvarahindade osas. Esimesel poolaastal oli Eestis korteritehingute mediaanhind 1360 EUR/m2, mullu samal ajal 1347 EUR/m2. Võrreldes eelmise aasta I poolaastaga langes tehingute mediaanhind vaid kahes maakonnas (Ida-Viru ja Võru), samas kui enamikes maakondades oli selle kasv vahemikus 50-100 EUR/m2.

Kõrgeim oli mediaanhind Harjumaal (1743 EUR/m2), millele järgnesid Tartumaa (1343 EUR/m2) ja Pärnumaa (1042 EUR/m2). Hoolimata hinnakasvust, on enamike maakondade hinnatase endiselt väga madal, jäädes valdavalt alla 300 EUR/m2. Positiivsed muutused maakondlikult kinnisvaraturult on aga enam kui oodatud, kuna kinnisvara kallinemine ei viita seal ainult hinnakasvule, vaid laiemale regionaalpoliitilisele arengule. Statistiliselt kõrgem hind võib tähendada ka näiteks seda, et valdavalt pakutavate remontivajavate korterite kõrval jõuavad tehingusse ka paremas seisukorras korterid, mille ostjaskonna hulgas on noorte arv, kes seostavad oma tulevikku selle maakonnaga, kindlasti kõrgem kui tavapäraste korteritehingute puhul.

Võrreldes mullusega oli aktiivsem ka majade ja suvilate turg. Tehingute arv suurenes poolaastate lõikes majade turul ligi 80 võrra (1193lt 1270ni) ning suvilaturul ligi 20 võrra (412lt 430ni). Majade keskmine hind oli 2019. aasta I poolaastal ligi 114 000 eurot ja suvilatel ligi 41 000 eurot, samas kui mullu olid arvud vastavalt ca 105 500 ja 35 500 eurot.

Suurematest linnadest olid arengud üsna tavapärased: võrreldes eelmise aasta I poolaastaga taandus Tallinnas korteritehingute arv ligi 300 võrra (4983→4694), ent siinkohal tuleb veelkord meelde tuletada, et tegemist on esialgsete tehingute arvuga.

Tartus toimus kerge langus (931lt 896le), samas kui Pärnus toimus eelmise aasta madala võrdlusbaasi kõrval oodatud tõus (397lt 459ni). Narvas on korteritehingute arv püsinud stabiilsena – 2017. aastal sõlmiti seal I poolaastaga 391 tehingut, 2018. aastal 332 tehingut ja 2019. aastal 378 tehingut.

Tehingute mediaanhind pole Tallinnas langenud ning pigem iseloomustab pealinna näitaja kiirelt kerkinud pakkumishindade tulemit – esimese kuue kuuga oli korteritehingute mediaanhind 1847 EUR/m2, samas kui mullu oli see ligi 100 EUR/m2 vähem. Uusarendusturg hoolitseb ka edaspidi selle eest, et Tallinna näitajad kerkivad. Hoolimata ostuaktiivsuse kergest langusest ja kiirest hinnatõusust on ostuaktiivsus endiselt tugev.

Tartus oli korteritehingute mediaanhind I poolaastal 1420 EUR/m2 (mullu 1361 EUR/m2) ja Pärnus 1248 EUR/m2 (mullu 1171 EUR/m2). Vaid Narva ei suutnud mullust ja tunamullust tulemust parandada: ligi 400 EUR/m2 suuruselt tasemelt langes tehingute mediaanhind I poolaastal 375 EUR/m2-ni.