Karotam: „Bürooruumid on palju kindlam kaup!“

Kinnisvarafondi Baltic Horizon Fund juhi Tarmo Karotami sõnul jätkavad Põhjamaade regioon ja osalt ka Baltimaad arenemist. Siin rakendatakse nutikaid tehnoloogiaid, mis lõpptulemusena viib huvitavate projektide loomisele, ütles ta Eesti Kinnisvarafirmade Liidu kevadkonverentsi vestlusringis.

Samas selgus arutelu käigus, et meie piirkonnas ei ole eriti palju objekte, mis pakuksid huvi suurtele institutsionaalsetele investoritele.

AS Ober-Haus Kinnisvara juhatuse esimees Tarmo Kase tõi järgmise näite: „Möödunud aasta kõige suurem kinnisvaratehing, kuhu oli kaasatud välisinvestor, tehti Leedus – Mauritaania päritolu kinnisvarafond Nepi Rockcastle omandas kompanii Ozantis, mille portfelli kuulusid kaubandus- ja vabaajakeskus Vilniuses. Tehingu väärtus oli 124,6 miljonit eurot.“ Just Leedus ja eriti Kaunases on Kase sõnul praegu kõige soodsam kinnisvara olukord.

Karotam lisas, et ei ole paremat investeeringut, kui ärimaja Riias. „Läti ja Leedu arendusprojektid on vähesema riskiga,“ lisas ta.

Mis aga puudutab välisinvesteeringuid, siis märkis Karotam, et juba kümme aastat otsivad hiinlased aktiivselt investeerimisvõimalusi, kuid Balti regioon ei suuda tihti pakkuda piisavalt suurt projekti, mis neile huvi pakuks.

„Hiina raha otsib suuri projekte. Nad otsivad seda, kuhu on juba tehtud investeeringuid ja nad ostavad selle lihtsalt ära,“ lisas Kase. Tema arvates liigub raha praegu rohkem ärisse, aga mitte kinnisvarasse.

Üks viimase aja suurematest projektidest, mis Hiina investorites huvi äratas, on Tallinn-Helsingi tunnel. Kuid selliseid investeeringuid ei võta kõik vastu üheselt. „Siin võivad tõesti ilmneda geopoliitilised riskid. Oleks kindlam, kui investeeringud tunneli projekti oleksid jagatud mitme investori vahel,“ rääkis Karotam.

Väikse ebakindlusega hääles tunnistas Kase, et Rail Balticu ehitamine tõstab eelduste kohaselt kinnisvara hindu Tallinnas. „Kuigi Rail Balticu projekt ise on suure raha kasutu raiskamine,“ lisas ta.

Vaatamata jätkuvale Brexiti saagale, leiavad arutelus osalenud, et Brexiti tagajärjed, millised nad ka ei oleks, ei mõjuta Baltimaade kinnisvaraturgu. „Ma ei usu, et Brexit avaldab suurt mõju. Sellega on juba arvestatud kinnisvarahindades. Ma ei mõista, miks peale Brexitit hakataks siia vähem raha investeerima,“ ütles Karotam.

Ta märkis, et konkurentsi vähenemise risk pangandussektoris on palju olulisem. „Kui viis aastat tagasi oli selles sektoris suur konkurents ja pangad võitlesid klientide pärast, siis nüüd kasutavad nad tekkinud olukorda ära ja tõstavad intresse“.

Ta märkis, et kõige riskialtim kinnisvarasektor on praegu kaubandus. „Kui tuled panka kaubanduskeskuse projektiga, siis öeldakse kohe, et aitab. Me justkui ei finantseeri enam kaubanduskeskusi.“

Kase ja Karotam soovitavad ärikinnisvarast esmajärjekorras investeerida ärimajadesse. „Lätis on suur nõudlus kaasaegsete bürooruumide järele. No ja muidugi Kaunas. Selles segmendis on väga kõrge vakantsus ja renditasu on igal pool Baltimaades ligilähedaselt ühesugune, kuskil 6% ringis,“ ütles Kase.

Karotam nõustus sellega, et tulusus 6,5% on küllaltki köitev. „Kuid on võimalik saavutada ka paremat tootlust, ma arvan, et A-klassi hoonete osas võib leida ka 7,5%.“ Kuid lisas juurde, et alati tuleb arvestada riskidega, näiteks võib Riias leida kaubanduskeskusi tootlusega 8-9%, kuid mitte keegi ei soovi neid. „Mitte keegi ei taha haarata kinni kukkuvast noast. Bürooruumid on palju kindlam kaup,“ märkis ta

Vaatamata erinevale olukorrale Lätis, Leedus (kus kinnisvaraturg on endiselt kasvufaasis) ja Eestis (kus turg on stabiliseerunud), nõustusid eksperdid, et turuga on praegu kõik korras.

Karotami arvates jätkab renditasu tõusmist juhul, kui inflatsioon kasvab praeguses tempos. „Kuid kümneprotsendilisi hüppeid ei tule,“ lisas ta.