17. aprillil toimub Öpiku Konverentsikeskuses Kinnisvarauudiste konverents Ärikinnisvarasse Investeerimine 2019. Möödunud aastal esimest korda toimunud ärikinnisvara valdkonda puudutav konverents osutus väga menukaks. Erinevalt teistest Kinnisvarauudiste konverentsidest on kõnealuse ürituse fookuses just finantseerimise ja investeerimisega seotud teemad.
Konverents võimaldab erinevatel ärikinnisvara ostu-müügi, kinnisvaraarenduse, investeerimise ja investorite leidmisega kokku puutuvatel sihtgruppidel hoida silma peal kõige olulisemal rahavoogu ja kinnisvarasse investeerimist puudutaval infol.
Üritusele ootame kõiki ärikinnisvara omanikke ja üürnikke, kinnisvaraarendajaid, vahendajad, nõustajaid, investoreid, ärikinnisvara hindajaid, laenuandjaid, ehitusvaldkonna esindajaid, äriplaanide nõustajaid, pankade esindajaid ning kõiki, kellele ärikinnisvara ja sellesse investeerimine huvi pakub.
Samuti on oodatud ettevõtted, kes plaanivad tegevust laiendada just ärikinnisvarasse investeerimise teel, näiteks tehaste omanikke, kaubandusettevõtteid, tööstus- ja põllumajandusfirmasid. Esinejate valik on lai, lavale astuvad erineva suunaga investeerimisspetsialistid.
Esimeses ettekandes saame teada, kuidas peaksid investorid üleüldse praeguses ärevas turuolukorras käituma. Oma teadmisi jagab Baltic Horizon Fund tegevjuht Tarmo Karotam, kes on öelnud: „Mis puudutab potentsiaalset seisakut, siis pankadel on väga suur roll kanda ning praegu näeme, et finantseeringu saamine on muutumas väga keeruliseks“.
Siit edasi liigumegi pankade juurde, SEB juhatuse liige ja ettevõtete panganduse valdkonna juht Artjom Sokolov kirjeldab, milline on panga seisukoht ja nõuded ärikinnisvarasse investeerimisel. Eestis on viimasel ajal eri põhjustel turult kas täielikult või osaliselt lahkunud näiteks Versobank, Danske Bank, Nordea ja DNB. Konkurentsi vähenemine pangandusturul avaldab mõju kinnisvaraarendajatele, samas on ka kinnisvaraturul varasemast rohkem ebakindlust, mis pangad ettevaatlikumaks teeb. Samuti saame teada, millised on nõuded ja lahendused vähem likviidsemates piirkondades.
Kinnisvara arenduse üks olulisemaid tegureid on ehitus. Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel. Möödunud aasta oli Eestis ehitamise aasta. Mapri Ehitus prognoosib, et see aasta on ehitussektoris riskide haldamise aasta ning ehitushindade tõusule enam ruumi ei ole. Mapri Ehituse tegevjuht Tarmo Roos selgitab konverentsil, millal ehitushind saab investeeringu puhul takistuseks.
Elukondlikul kinnisvaraturul valitseb teatav ootusärevus, kuidas on aga ärikinnisvarasektoris? Mida õppida teistelt Balti riikidelt ja milline seis seal valitseb, sellest tuleb räägib meile Baltimaade ja Skandinaavia suurima kinnisvaraagentuuri Ober-Haus Kinnisvara juhatuse esimees Tarmo Kase.
Nüüd jõuame investoriteni, kas teha koostööd fondidega, suur-, väikeinvestoritega või hoopis ühisrahastus firmadega? Lumi Capital juhtivpartner Raiko Uri selgitab kogemuste baasil tagamaid, milliseid investoreid tasuks kaasata ja milliseid mitte, mille järgi teha valikuid. Lumi Capital investeerib rahavoogu tootvasse kinnisvarasse, arendavad kvaliteetseid hooneid ning loovad ja juhivad pikaajalisi kinnisvara investeerimisportfelle.
Lõpetuseks on meil kaks põnevat kogemuslugu. Investeeringute haldamisega tegelev Monteray Holdings on lisaks muule sidunud end ka Soomega. Ettevõte ostis mõned aastad tagasi Soomes osa ühest saarest ning rajas sinna jahisadama, mis saab võtta vastu kümme jahti. Tegu on Soome rannikuga, mis on unikaalne piirkond ja ajaliselt Tallinnast sama kaugel kui Saaremaa, Hiiumaa, Haanja kuppelmaastik jms vahvad suvituskohad. Ettekandes tuuakse välja plussid ja miinused saartesse inventeerimisel. Monteray Holdings juhatuse liige Kuno Peek jagab kogemust, kas saare ost on hea investeering.
Teine kogemuslugu on tööstuslinnast. Kas Tarka Tööstuslinna kolimine on lisakulu või investeering? Detsembri viimastel päevadel valmis PAKRI-l kahe jalgalliväljaku suurune päikesepark, pikemas perspektiivis on aga plaanis rajada 75 megavati suurune, tuulikutest ja päikeseparkidest koosnev taastuvenergia kompleks. See on vaid üks osa PAKRI Teadus- ja Tööstuspargi laienemisplaanist. Aastaks 2020 soovib PAKRI saada Põhja-Euroopa juhtivaks rohetehnoloogia kompetentsikeskuseks ja suurimaks erakapitalil arendatavaks targaks tööstuslinnaks. Sõna saab PAKRI Teadus- ja Tööstuspargi tegevjuht Enn Laansoo, Jr.
Konverentsi kava ja registreerimisvormi leiad
SIITSeotud lood
Ehitusprojektid, mida hakatakse sageli teostama ilma põhjaliku ja projekti ekspertiisi läbinud tööprojektita, võivad kaasa tuua tüütuid sekeldusi ning probleeme. Ehkki seadus ei pruugi alati projektile ekspertiisi nõuda, on see ülitähtis samm, mis aitab ennetada võimalikke ebakõlasid ning vigu.