Töökohtade kavandamise spetsialist: alustama peab inimeste vajadustest

Workplace happiness ehk „õnnelike töökohtade“ kontseptsioon on üsna uus. Palun selgitage selle tähendust lähemalt.

 Õnne kui sellist saab kirjeldada rahulolu ja heaolutunde tajumisena. Workplace happiness tähendab, et meil on oma töökoha suhtes positiivsed emotsioonid. Uuringud näitavad, et õnnelik töötaja on produktiivsem. Workplace happinessil on kindel positiivne seos töölt puudumise ning ettevõtte käibe kasvuga.

Millised on kolm kõige olulisemat tegurit töökeskkonnas, mis aitavad kaasa workplace happiness’le?

Reaalsest töökeskkonnast lähtuvalt usun, et kõige olulisemad õnne soodustavad tegurid on mitmekesisus, valikuvabadus ja keskendumine koostööle. Üks lahendus ja suurus ei sobi kõigile inimestele ja meeskondadele. Oleme kõik erinevad: meil on erinevad rollid, ülesanded, eelistused ja vajadused. Tööandjal tuleb välja selgitada inimeste vajadused ning pakkuda erinevaid töötamise lahendusi, mis sobiksid töö sisu ja inimese heaoluga, nii individuaalselt, meeskondlikult, kui ka organisatsiooniliselt.

Näiteks mina koos oma meeskonnaga ei vaja kogu mööblit, lahendusi ja seadmeid mis meil ettevõttes on, kuid organisatsiooni tasandil on vaja kogu varustust.

Valikuvabadus on workplace happiness´i osas oluline. Peame usaldama oma inimesi ja andma võimaluse ise valida, mis kõige paremini sobib ja nende puhul töötab. Personalile tuleb anda võimalus valida, kus tööd oma teha.

Me ei lähe enam töökohta kohale, kui on vaja teha individuaalset tööd, seda saame teha kõikjalt.  Käime kohal kui on vaja üksteisega kohtuda, teha koostööd või olla osa millestki suuremast. Töökoht on tänapäeval kohtumispaik, mistõttu peame selle looma koostöös. Variatsioon, valikuvabadus ja koostöö-fookus loovad hea aluse atraktiivsele töökohale, mis paneb meid tundma õnneliku ja uhkena ning võimaldab anda endast parima.

Kas võiksite nimetada ka mõningaid olulisemaid tegureid, mis muudavad töötajad rahulolematuks ja mõjuvad töövõimekusele halvasti?

Usalduse puudumine ja mikrojuhtimine on esimesed, mis meenuvad. See on tõesti midagi, mis võib mõjutada rahulolematust ja motivatsiooni, samuti muudab meid vähem vastutustundlikuks ja ebausaldusväärsemaks. Autonoomia mõju on väga oluline meie tööelu õnne ja suutlikkuse osas. Ma tõesti usun, et eesmärgi ja tähenduse puudumine enda tegevuses teeb meid õnnetuks ja vähem motiveerituks. Miks me teeme seda mida me teeme? Me tahame oma töös leida tähendust ja näha eesmärki. Me tahame, et meie töö aitaks kaasa millelegi suuremale ja paremale.

Mida tähendavad targad töökohad ja tark töö? See ei saa olla ainult rohkemate digitaalsete seadmete, nagu arvutid ja nutitelefonid kasutamine?

Minu jaoks on nutikad töökohad atraktiivsed, produktiivsed, tõhusad, jätkusuutlikud ja turvalised.  Nutikal töökohal  on kolm võtmetegurit, millest esimene on inimesed ise. Nemad on ainus põhjus, miks meil on töökoht. Töökohti loome inimestele, et nad saaksid olla produktiivsed, olenemata sellest, milline on ülesanne. Seega peame alustama kollektiivi vajadustest ning arvestama sellega, mis muudab nad rahulolevateks ja tulemuslikuks.

Teine võti on töökoha terviklikkus, juhtkond ja kultuur, digitaalne ja füüsiline töökeskkond. Kolmas võti on järjepidevus: töökoha nägemine ja käsitlemine protsessi, mitte projektina. Saavutatud keskkonda tuleb pidevalt jälgida, kohandada ja arendada, et töökoht jääks „õnnelikuks“ ja jätkusuutlikuks.

Minu jaoks on intelligentne töö strateegiline ja ennetav, see on koostöö ning pidev areng. Oluline ei ole kiiremini töötamine, vaid targemalt töötamine. Tehnoloogia muidugi aitab tulemust saavutada, kuid on ainult abivahend, mitte lahendus. Selle saavutamiseks peame oma käitumist ja tööviisi vastavalt muutma, seejärel saame aru tehnoloogia väärtusest ja tõepoolest töötada targemalt.

Kas targalt töötamine ja workplace happiness on mõeldud ainult büroodele või see kehtib ka tehaste, ehitusplatside, haiglate jne kohta?

Meie sooviks on, et kõik töötaksid targalt ja tunneksid workplace happiness’i. Traditsiooniliselt oleme keskendunud enamasti teadmistepõhistele töötajatele kontorikeskkondades ja veidi vähem nn. eesliinitöötajatele. Loomulikult peaksime keskenduma kogu tööjõule, seda enam et eesliinitöötajate osakaal on 80% kogu tööjõust ja nemad on esimesed kes puutuvad kokku klientide, toodete ja teenustega, on esimesed, kes esindavad meie brändi. Loomulikult tahame, et nad oleksid õnnelikud, kaasatud ja töötahet täis!

Millistes ettevõtetes on workplace happiness ja targalt töötamine kõige kasulikumad?

Workplace happiness on mõeldud iga tööstusharu ja organisatsiooni jaoks - kas on olemas mõnda tööstust või organisatsiooni, kes ei taha olla õnnelikum ja edendada inimesi ning töökohti?!

Kati Barklund esines ettekandega workplace happiness´ist ja töökohtade kavandamise trendidest maailmas Kinnisvarauudiste ja projekteerimisettevõtte Esplan koostöös korraldatud konverentsil Workplace happiness: õnnelike töökohtade kujundamise kunst 25. oktoobril.