"Mõis" on Eesti suurima kinnisvaraportaali kv.ee üks otsitumaid märksõnu ja igal aastal vahetab kümmekond ligi 500 säilinud mõisakompleksist omanikku, kuigi suurt tulu uusmõisnikud sellelt tehingult ei looda.
- Riisipere mõis Foto: Tiit Blaat / Ekspress Meedia
"Lexustega mehed tulid kohale, vaatasid, et "ohhoo, mõis!", aga siis tõdesid, et see on ju lihtsalt mingi suur lagunev hoone." Nii kirjeldab Skanton Kinnisvara maakler Anne Krutto tüüpilisi eksitava müügikuulutuse ohvreid.
Krutto ütles, et nagu iga kinnisvara puhul, mängib mõisa asukoht üliolulist rolli - kas seal on võimalik tegeleda turismiga või on suured teed liiga kaugel, kas läheduses veekogusid, kui turismiks ei sobi, kas põllumajanduseks on piisavalt maad, kas on looduskaitselisi piiranguid.
"Selliseid tehinguid nagu Järlepa mõisa müük jaanuaris poole miljoni eest on väga vähe. Aga mõni siiski tahab parun olla ja mõne rahakott ka tõesti võimaldab seda," märkis Krutto.
Vahel nimetavad müüjad mõisaks oma talukompleksi. Valdav osa müüdavaid mõisu vajab kiiret sekkumist, et hoone amortiseerumine peatada. Mõisa remont muinsuskaitse nõuete kohaselt käib samas tavainimesele üle jõu.
Möödunud aastal vahetas Eestis omanikku 12 mõisa, tänavu üheksa kuuga vaid neli mõisa.
Seotud lood
Kui eramajade omanikud on üsna teadlikud puuraukudega maakütte eeliste suhtes, siis kortermajade elanike ning ühistuliikmete seas võib veel kohata kahtlevat seisukohta.