Praegu käib nii elukondliku kinnisvara kui ka kesklinna büroopindade pakkumispidu, vahendab Äripäev eilsel majanduskonverentsil Äriplaan 2017 esinenud Eften Capitali juhi Viljar Arakase sõnu.
- Viljar Arakas märkis Äriplaani konverentsil, et keegi ei vaidle vastu, et kinnisvaras maksab kõige rohkem asukoht. Kuid ärikinnisvaraturul maksab sellest veel rohkem ajastus Foto: Eiko Kink
TULE KUULAMA!
26. oktoobril toimub ärikinnisvara haldajaile ja omanikele, ettevõtete haldusjuhtidele, büroohoonete arendajaile ja kinnisvarabüroode ärikinnisvara müügijuhtidele suunatud praktiline konverents Ärikinnisvara haldus 2016.
Konverentsil teeb Uus Maa kinnisvarabüroo analüütik Igor Habal põhjaliku ülevaate ärikinnisvara turust aastal 2016 ja püüab ennustada, millised arengud ootavad ees järgmisel aastal.
Tutvu programmiga
SIIN.Konverentsile registreerida saab
SIIT.Tallinnas müüakse Arakase sõnul igas kuus 100-200 uut korterit. „Muljetavaldav tase. See on 15-20% kogu müügist. Oluline on see, et täna on laos valmis aasta jagu kortereid – tõeline pakkumispidu,“ rääkis Arakas.
Ka büroopindade pakkumisi on tema hinnangul palju. „Tallinna kesklinnas ehitatakse aastas praegu kolme aasta nõudluse jagu pindu. See tähendab, et kui tahate pinda üürida, siis valikut on palju ja hinnad liiguvad pigem alla. Pangad reageerivad ja uusi projekte ei finantseerita,“ märkis Arakas.
Eelmisel aastal tehti Baltikumis Arakase sõnul äritehinguid kokku 1,4 miljardi euro eest. Võrdluseks: 2007. aastal oli selliseid tehinguid miljardi eest.
Viljar Arakas märkis Äriplaani konverentsil, et keegi ei vaidle vastu, et kinnisvaras maksab kõige rohkem asukoht. Kuid ärikinnisvaraturul maksab sellest veel rohkem ajastus, viidates erinevate aastate hinnakõikumistele. Oluline on osta õigel ajal.
Arakas tsiteeris Iiri rahvatarkust „Tõusuvesi tõstab kõiki paate“ ja lisas, et järgmise aasta kinnisvara saatuse otsustab see, kas tuleb suurem majandusšokk või ei tule.
Kinnisvarabuumi hari oli Tallinnas 2007.-2008. aastal, kui tehti Arakase sõnul 1000 tehingut kuus. „Täna oleme enam-vähem samas kohas, küll mitte veel päris seal, aga väga lähedal. See pole aga midagi eriskummalist, Soomes on näha samasuguseid kinnisvarakõveraid,“ rääkis Arakas.
Suurim oht Eesti majandusele on tema sõnul see, mis saab Rootsi kinnisvaraturust. „Kindlasti tehakse seal kõik selleks, et krahhi ei tuleks,“ rahustas Arakas.
Seotud lood
Ehitusprojektid, mida hakatakse sageli teostama ilma põhjaliku ja projekti ekspertiisi läbinud tööprojektita, võivad kaasa tuua tüütuid sekeldusi ning probleeme. Ehkki seadus ei pruugi alati projektile ekspertiisi nõuda, on see ülitähtis samm, mis aitab ennetada võimalikke ebakõlasid ning vigu.