Alates 1.jaanuarist 2016 jõustuva Tulumaksuseaduse muudatusega saab üüritulult maha arvata üürimsega seotud kulud.
"Seadusesse lisatakse uus säte, mille kohaselt võlaõigusseaduse tähenduses eluruumi üürilepingu alusel saadud üürist arvatakse tuludeklaratsioonis üürimisega seotud kulude katteks maha 20%. Mahaarvamine kohaldub residendist füüsilistele isikutele, mitteresidentidele ning lepingulistele investeerimisfondidele," kirjeldas maksumuudatust Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht Tõnis Elling
Mahaarvamist ei kohaldata füüsilisest isikust ettevõtjatele, kuna nende puhul maksustatakse ettevõtlustulu kogumina, mitte üksikuid tululiike.
Mahaarvamine kohaldub kõikidele maksumaksjatele, sõltumata kulutuste suurusest ning dokumentaalsete tõendite olemasolust. Mahaarvamisel puudub summaline ülempiir.
"Oluline on tähele panna, et renditulu korral peetakse tulumaks endiselt kinni väljamakselt, see tähendab, et eelnevalt kirjeldatud mahaarvamist ei võeta arvesse kinnipidamise etapil, vaid ainult füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitamisel," selgitas Elling.
Rahandusministeeriumi maksupoliitika peaspetsialisti Inger Greenbaumi kinnitusel jõustub Tulumaksuseaduse muudatus 01.01.2016 ning üüritulu ja üürimisega seotud kulusid, samuti üüritulu mittesaamist, tuleb deklareerida 2017. aasta 31. märtsiks.
"Maha saab arvata kulusid, mis on seotud üürimisega, nt. välja üüritava korteri jooksvaks remondiks tehtavad kulutused. Kusjuures üürimisega seotud kulutusi ei ole vaja dokumentaalselt tõendada," kinnitas Greenbaum ja rõhutas, et kõrvalkulud ja koormised ei kuulu renditulu hulka sõltumata sellest, kas neid kantakse renditulu saaja eest või renditulu saajale hüvitatakse nende kandmine. "Näiteks kui kommunaalarve maksab üürnik või kui üürnik maksab üürileandjale iga kuu eraldi kommunaalteenuste eest, ei käsitleta seda makset üürileandja tuluna. Küll aga peab omanik maksma tulumaksu üürniku poolt tasutud elamu renoveerimiskulude, laenumaksete ning kindlustusmaksete pealt," selgitas Greenbaum.
Meetme oodatav mõju füüsilise isiku tulumaksu laekumisele on 2017. a. 6,9 miljonit, 2018. a. 7,3 miljonit ja 2019. a. 7,8 miljonit eurot.
Seotud lood
Ehitusprojektid, mida hakatakse sageli teostama ilma põhjaliku ja projekti ekspertiisi läbinud tööprojektita, võivad kaasa tuua tüütuid sekeldusi ning probleeme. Ehkki seadus ei pruugi alati projektile ekspertiisi nõuda, on see ülitähtis samm, mis aitab ennetada võimalikke ebakõlasid ning vigu.