25.08.15, 12:23

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kindlustuskelmus võib viia viieks aastaks vangi

Aasta esimese kuue kuuga püüti kindlustuskelmustega välja petta üle 800 000 euro, selle eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni viie aastane vangistus.

kinnisvarauudised.ee

Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on kindlustuskelmuste arv küll kahanenud, kuid on siiski oluliselt suurem sellest varasematel aastatel toime pandud kelmustest.

2015. a. esimesel poolaastal tuvastasid Eestis tegutsevad kindlustusandjad kokku 181 kindlustuskelmust, moodustades 0,4% kindlustusjuhtumitest. Aastal 2014 oli selleks ajaks teada juba 234 juhtumit. Muu hulgas tuvastati ka neli kelmuse juhtumit, mille hüvitussumma oleks olnud üle 50 000 euro. Rahalises mahus on varasematel aastatel suurte kahjunõuetega seotud kelmused olnud küll märksa suuremad, aga suurusjärgus on juhtumite arv kokku olnud esimeses poolsaastas 150 lähedal.

„Kõige sagedamini esineb kindlustuskelmust seoses liiklusõnnetustega. Enamasti on üritatud täpsematest asjaoludest ja kahju suurusest luua väärülevaade või pole konkreetset liiklusõnnetust üldse juhtunudki. On ka juhtumeid, kus kindlustusvõtja annab juhtunu kohta teadvalt valeinfot, suurendades nii kahju suurust,“ ütles Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige Andres Piirsalu. „Näiteks väidetakse, et toimunud liiklusõnnetuses sai vigastada ka mingi muu auto detail, mis tegelikult oli vigastatud eelnevalt,“ selgitas Piirsalu.

„Keskmisest sagedamini tuleb ka ette selliseid kindlustuskelmusi, mille korral on üritatud kindlustuskaitse puudumisel siiski kahju kindlustusandjalt nõuda. Näiteks on sõlmitud kindlustusleping alles peale kahjujuhtumi aset leidmist ja üritatud hiljem väita, et kahju toimus peale seda,“ lisas Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige.

Kindlustuskelmus on oma olemuselt sarnane mistahes vargusega ning kindlustuskelmused on sagedasti ka üheks organiseeritud kuritegevuse tegevusvaldkonnaks. Kõiki neid aspekte silmas pidades, jätkavad kindlustusandjad aktiivselt kindlustuskelmustega võitlust koostöös Eesti õiguskaitseorganitega.

Eesti Kindlustusseltside Liit toob 18.septembril Kindlustuskonverentsil näiteid juristi ja lepitaja töölaualt ning räägib erinevatest kohtulahenditest kindlustusvaldkonnas.

Näiteks:

Millised on kahjude hüvitamisel probleemid käibemaksuga? räägib, mida silmas pidada käibemaksuga seoses. Kindlustusmaksele käibemaksu ei lisandu ja sama kehtib ka hüvitisele. Vabatahtliku kindlustuse puhul lähtutakse kindlustuslepingus kokkulepitust. Viimasel ajal on segadust tekitanud ka kaskokindlustuste hüvituste käibemaksu osa Eestis toimunud kahjujuhtumite korral.

Kindlustusseltside liidu jurist Jüri Aava

Millised on konfliktsed situatsioonid seltsi ja kindlustusvõtja vahel? annab ülevaate kindlustusvaidluse kohtueelse lahendamise võimalustest ja vastavast statistikast.

Hetkel kuum

Kristjan-Thor Vähi Portugalist: geopoliitiline olukord kindlasti osade ostjate huvi on mõjutanud

VAIKNE LAHKUMINE. Vaata, milline on näiteks Portugali arenduse tüüpilise Eesti päritolu kliendi profiil.

Omad lähevad, võõrad tulevad. Kas Eesti hakkab muutuma Šveitsiks?

Anton Nikitin: Iga välismaal ostetud üürikorter on Eestis ostmata jäänud korter.

Liven alustab Põhja-Tallinnas uue arendusega

LEED-sertifikaat Avalon Plaza elamuarenduses: mis kasu toob see ostjale ja investorile?

Kindlustusseltside liidu juhatuse liige Lauri Potsepp

Millised on tänased kohtulahendid? toob näited lepitusorganis menetletud juhtumitest ja annab ülevaate kindlustusasjade lahenditest kohtutes.

Kindlustuslepitaja Martti Merila

Autor: kinnisvarauudised. ee

kinnisvarauudised.ee

Seotud lood

Sisuturundus

17.04.25, 15:02

LEED-sertifikaat Avalon Plaza elamuarenduses: mis kasu toob see ostjale ja investorile?

Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.