Ober - Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks tõusis märtsis pärast veebruaris olnud langust 2,6% ja on võrreldes 2014. aasta märtsiga 4,7% kõrgemal.
Tallinnas toimus veebruaris korteriomanditega 717 tehingut, mida on 7,3% rohkem kui veebruaris ja 2,6% rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil. Uute korteritega toimus 142 tehingut, mis on viimaste aastate rekord.
Tallinnas tõusis keskmine pinnaühiku hind võrreldes eelmise kuuga 6% 1 577 eurole ruutmeetri eest.
Võrreldes eelmise aasta märtsiga on see 7,3% kõrgem, kuid võrreldes hindade tipuga 2007. aastal 7,7% madalam.
Võrreldes eelmise kuuga tõusid pinnaühiku hinnad kõige rohkem Kristiines 11,9%. Kesklinnas 9,4% ja Nõmmel 9,2%. Hinnatõusu põhjuseks oli keskmisest suurem tehingute hulk uute ja keskmisest kallimate korteritega. Suurimas linnaosas Lasnamäel oli hinnatõus 0,4%.
Hinnad langesid kahes linnaosas, Haaberstis 6,7% ja Pirital 5,8%. Põhjuseks vähenenud tehingute hulk uute ja keskmisest kallimate korteritega.
Võrreldes 2014. a märtsiga on suurim pinnaühiku hinnatõus toimunud Kristiines 18,3%, Kesklinnas 12,4% ja Pirital 5,5%. Pinnaühiku hinna langus oli Nõmme linnaosas 8,2% ja Mustamäel 0,3%, põhjuseks keskmisest rohkem tehinguid odavamate korteritega vähem hinnatud asukohtades.
Tartus langes keskmine pinnaühiku hind märtsis võrreldes eelmise kuuga 3,9% 1 184-le eurole ja Pärnus tõusis 4,8% 908-le eurole.
Jõhvis ja Narvas keskmised pinnaühiku hinnad langesid ja olid vastavalt 190 eurot ning 469 eurot ruutmeeter.
Tallinna suurimates magalarajoonides on hinnatõus peatunud ja aktiivselt jätkub korterite arendustegevus. Korteriturgu on hakanud mõjutama uute korterite müügipakkumiste kasvav hulk ja üüripakkumiste arvu kasv, mis on viimase aasta suurim.
Seotud lood
Läti proovis võlaorjusest vabastavat meedet „võtmed panka“, mis lühidalt tähendab, et pangale eluaseme eest võlgu jäänud kliendil on võimalus kodu võtmed pangale üle anda ning seeläbi võlast ühe korraga vabaneda.
Kuigi uusi imagotrende kinnisvaraturul näha ei taheta, on kinnisvaraeksperdi Tõnu Toompargi sõnul Koplil potentsiaali saada uueks Kalamajaks.
Kinnisvara ostjaskond väheneb, kinnisvarapakkumiste arv kasvab ning hinnad on pea buumi tasemel, räägiti Eesti Kinnisvarafirmade liidu kevadkonverentsil.
Milline on tänane elukeskkond ja milline peaks olema tuleviku elukeskkond, mis tunduks atraktiivne ka investoritele.
Kui eramajade omanikud on üsna teadlikud puuraukudega maakütte eeliste suhtes, siis kortermajade elanike ning ühistuliikmete seas võib veel kohata kahtlevat seisukohta.