Riik toetas KIKi vahendusel struktuuritoetuste ja CO2 kvoodimüügi rahast möödunud aastal Eesti keskkonnaprojekte kokku 121 miljoni euroga. Suurimad väljamaksed tehti veemajandusprojektidele.
KIKi andmetel on 2015. aastal kavas välja maksta 106 miljonit eurot.
2014. aastal valmisid veemajandusprojektid
Põltsamaal,
Harkus,
Paides,
Toilas,
Pärnus ning teistes Eesti maakondades, teatas KIK.
Projektide elluviijad kasutasid aktiivselt omaosaluse katmise võimalusena sihtotstarbelist laenu. 2014. aasta lõpuks oli KIKi laenuportfelli maht kasvanud 114 miljoni euroni.
"Oleme seitsme aasta jooksul toetanud puhta joogivee ja kaasaegsete kanalisatsioonisüsteemide väljaehitamist ligi 472 miljoni euroga, tänu millele on 100 tuhande inimese elutingimused paremad ning keskkond puhtam,“ ütles KIKi juhatuse liige Andrus Kimber. Tema sõnul jätkub veemajandusprojektide toetamine ka alanud rahastusperioodil.
2014. aastal algasid ka ehitustööd 7 Eesti linna tänavavalgustuse uuendamiseks ning Tallinna trammitaristu kaasajastamine, mis mõlemad parandavad suure hulga inimeste elukeskkonda.
CO2 kvoodimüügi raha suunati möödunud aastal keskkonnaprojektidesse 59 miljonit eurot, millest üle poole ehk 31 miljonit eurot läks koostootmisjaamade ja katlamajade rajamiseks ning soojustrasside uuendamiseks.
2014. aasta lõpuks oli KIK rahastamisperioodiks 2007-2013 mõeldud 789 miljonist eurost välja maksnud 683 miljonit (87%). Toetuste rakendamisega seotud rikkumiste määr oli alla 0,05%, mis on Eesti rakendusüksuste hulgas üks parimaid näitajaid.
SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) hoiab tervet elukeskkonda, väärtustab puhast loodust ning säästvat arengut. Juhtiva keskkonnaabi ja -investeeringute suunajana rahastab KIK erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO2 kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest. Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks. Kokku on KIKist viieteistkümne aastaga toetust saanud üle 17 tuhande projekti.
Seotud lood
Riigikohtu otsusega jõustus tänavu jaanuaris jäätmeseaduse muudatus, mis keelas omavalitsustel panna oma mittetulundusühinguid teenust vahendama.
MTÜ Eesti Kodukaunistamise Ühendus esitles Koduomanike V kongressil energiasäästlikke ja kauneid Eesti kodusid.
Tallinnas Sõpruse puiesteel on Eesti esimene ökobüroohoone, milles on tänu modernsetele lahendustele 50% soodsam küte ja 75% väiksem veekulu.
Tallinna Halduskohus määras kohtuistungi aja AS Tallinna Vesi ning Konkurentsiameti vahelises tariifivaidluses. Kohus alustab asja läbivaatamist tänavu 30. jaanuari istungil.
Kui eramajade omanikud on üsna teadlikud puuraukudega maakütte eeliste suhtes, siis kortermajade elanike ning ühistuliikmete seas võib veel kohata kahtlevat seisukohta.