Omavalitsusüksus või selle volitatud MTÜ jäätmeveoteenuse vahendajana enam määrata jäätmekäitluse teenustasu hinda.
Riigikohus on seisukohal,et jäätmeseaduse uued sätted ei riiva KOV-i enesekorraldusõigust.
Omavalitsusüksustel säilib õigus korraldada konkurss leidmaks jäätmeveoteenuse osutaja, kellega jäätmetekitaja saab arveldada teenustasu hinna alusel, mis kujuneb vastavalt konkurentsile, teatas Riigikohus.
Samuti on omavalitsusüksustel jätkuvalt õigus määrata konkurssi korraldamata jäätmekäitluskohaks ka juba rajatud jäätmekäitluskeskusi.
Jäätmehooldus on küll KOV-i ülesanne, kuid seda tuleb täita järgides seadusi. Erinevalt jäätmekäitluse üksikasjadesse puutuvatest regulatsioonidest, on ettevõtlus- ja lepinguvabaduse riiklike piirangute kehtestamine ja muutmine seadusandja pädevuses ega kuulu KOV enesekorraldusõiguse kaitsealasse.
Riigikohus jättis tänase otsusega omavalitsusüksuste taotlused jäätmeseaduse muutmise seaduse osas rahuldamata, kuid tunnistas jäätmekäitluseks loodud MTÜ õigust taotleda riigilt kahju hüvitamist.
Pikema otsusega saab tutvuda
SIIN
Seotud lood
Riigikohtu otsusega jõustus tänavu jaanuaris jäätmeseaduse muudatus, mis keelas omavalitsustel panna oma mittetulundusühinguid teenust vahendama.
Riigikohus otsustas, et jäätmevedaja ei muutu veo käigus jäätmete omanikuks, lahendades sellega viie Pärnumaa omavalitsuse vaidluse Ragn-Sellsiga viimase kahjuks.
Tallinna Halduskohus määras kohtuistungi aja AS Tallinna Vesi ning Konkurentsiameti vahelises tariifivaidluses. Kohus alustab asja läbivaatamist tänavu 30. jaanuari istungil.
Aastatel 2015-2020 saab Eesti Euroopa Liidust veemajanduse arendamiseks 144 miljonit eurot.
Kui eramajade omanikud on üsna teadlikud puuraukudega maakütte eeliste suhtes, siis kortermajade elanike ning ühistuliikmete seas võib veel kohata kahtlevat seisukohta.