Töötervishoiupäeval kuulutas Tööinspektsioon välja 2014. aasta töökeskkonna parimate praktikate konkursi esikolmiku: Jeld-Wen Eesti AS, Skanska AS ja Toode AS. Lisaks leidis äramärkimist teleseriaal „Õnne 13“ tööõnnetuste tõsidusele tähelepanu pööramise ja tööohutuse propageerimise eest laiemale avalikkusele.
Eilsel Töötervishoiupäeval esines Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu, kelle sõnul pööratakse Eestis töökeskkonna parandamisele ja arendamisele aina rohkem tähelepanu. „Mõistetakse, et töötajasõbralik ja turvaline töökeskkond aitab kaasa kogu organisatsiooni edukusele ning töökeskkonda ollakse üha sagedamini valmis panustama enam, kui seadusandlus kohustab. Sealjuures ei nõua see tihti suuri investeeringuid – nagu parimate praktikate konkurss näitab, piisab sageli hoolimisest, kaasamõtlemisest, koostööst ning nutikatest ideedest,“ lausus Maripuu.
Tänavusele konkursile esitasid erineva suuruse ja tegevusvaldkonnaga ettevõtted ja organisatsioonid kokku 20 töökeskkonna parima praktika näidet, mille seast valis Tööinspektsioon välja kolm enim silmapaistvat.
Puidutööstuse valdkonnas tegutsev Jeld-Wen Eesti AS otsustas tööõnnetuste ennetamiseks võtta kasutusele uudse lahenduse. Nimelt paigaldatakse pärast iga tööõnnetuse toimumist töökohale või töövahendi juurde punast värvi hoiatav kleebis, mis tekitab töötajates huvi toimunu vastu ning pöörab lisatähelepanu ohutusele.Innovaatilise ja hariva lähenemisega paistis silma tööohutusse panustav ehitusfirma Skanska AS. Nende poolt välja töötatud lauamäng „Tervelt koju!“ annab võimaluse õppida või meelde tuletada ehitusplatsidel kehtivaid reegleid ning seeläbi paremini mõista ohutusega seonduvaid nõudmisi.Teraskatuste ja vihmaveesüsteemide tootmise ja paigaldamisega tegelev Toode AS võttis tööõnnetuste ennetamiseks kasutusele šokiteraapial põhineva näitliku tööohutuskoolituse. Eksperimendi käigus said kõik osalejad näha ja kuulda, mis võib juhtuda, kui töötaja käsi jääb mõne pressi vahele. Katse läbiviimiseks kasutati kanakintse. Koolitus jäädvustati nii fotodele kui ka videole, mida kasutatakse ka edaspidi uute töötajate ohutusalasel juhendamisel.
Töökeskkonna parim praktika on tööandja poolt kasutusele võetud lahendus töötervishoiu ja tööohutuse tagamisel, mis on näidanud järjepidevalt paremat tulemust kui muud kasutusel olnud abinõud ning kus töötajate heaolusse ja ohutusse panustatakse enam, kui seadusandlus selleks kohustab. Tööinspektsioon on kogunud parimaid praktikaid alates 2009. aastast. Selle aja jooksul on kogunenud andmebaasi üle 240 hea idee, mida saavad näitena kasutada ka teised oma töökeskkonna parandamisest huvitatud ettevõtted ja organisatsioonid. Teemad hõlmavad kogu töökeskkonda, näiteks tööstressiga toimetulekut, raskuste käsitsi teisaldamist, juhendamist ja väljaõpet, ergonoomiat jne.
Eraldi tunnustati populaarse kodumaise teleseriaali „Õnne 13“ tegijaid tööõnnetuste tõsidusele tähelepanu pööramise ja tööohutuse propageerimise eest laiemale avalikkusele. Sarja tegijad kujutasid stseenis riskikäitumist – tegelane Allan soovis tööl lõunapausil õlut juua, kuid tema poeg Jaanus oli ohuteguritest teadlik ning keelas: nii tööõnnetused juhtuvadki, sest mõeldakse, et mis see üks õlu ikka teeb. Sama kehtib ka teiste ohutegurite puhul – arvatakse, et mis see natuke müra, tolmu, töötamist ilma isikukaitsevahenditeta jne ikka teeb, kuid just sellise mõtlemise ja käitumise tagajärjel juhtuvadki tööõnnetused. Klippi saab näha
SIIN.
Parimate praktikate kogumist, levitamist ja tunnustamist toetab Euroopa Sotsiaalfond.
Seotud lood
Selle aasta haldusuudised.ee ohutuse teemaline suursündmus on Ohutuse Aastakonverents, kus kõrvuti seaduse esindajatega räägivad praktikud, kuidas neil ettevõtetes toimib tööohutusalane teavitustöö.
Ettevõtetes dialoogikaardi kasutamist käivitada aidanud Implement Inscape konsultant Ekke Sööt ütles, et tööohutust saab kõige paremini töötajateni tuua läbi väärtuste muutmise protsessi. Dialoogikaart on üks töövahend, mille väljatöötamine võtab Söödi sõnul ettevõttes aega 1-2 kuud.
Ehitusprojektid, mida hakatakse sageli teostama ilma põhjaliku ja projekti ekspertiisi läbinud tööprojektita, võivad kaasa tuua tüütuid sekeldusi ning probleeme. Ehkki seadus ei pruugi alati projektile ekspertiisi nõuda, on see ülitähtis samm, mis aitab ennetada võimalikke ebakõlasid ning vigu.