Eesti ei peaks välistama ühtki energialiiki

Samuti on selge, et riikidel on vaja rohkem piiriülest koostööd - isegi suurriik Saksamaa peab tunnistama, et energiapoliitika pole Saksamaa siseasi.

"Kõik optsioonid tuleks lahti jätta," rääkis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Ando Leppiman eile Maailma Energeetikanõukogu (WEC) konverentsil. "Oluline on, et kava ei hakkaks takistama arendustegevust."

Praegu on Eesti elektritootmine liiga ühe allika põhine, ehkki WECi maailma 93 riigi energiapoliitika võrdluses saab Eesti päris väärika 35. koha.

Kiired muutused tähendavad palju ebakindlust, millele annab oma osa Euroopa Liidu läbipõrumise äärel heitmekvootidega kauplemise süsteem, kus kvoodi hind kukkus läinud nädalal alla kolme euro piiri.

"Täna istuv komisjon seda ilmselt maha ei kanna. Küsimus on, mis teeb järgmine (asub ametisse 2014 - toim.)," ütles Eesti Energia juht Sandor Liive, mööndes, et investeerimisotsuste seisukohalt ootavad kõik Euroopa firmad selgust. "See määramatus, kas kvoodi hind on null või 40 või 100 eurot tonni kohta teeb need valikud väga keeruliseks," ütles ta.

ELi kliimapoliitika on ühe tegurina mängus ka otsuses, kas kasutada optsiooni Eesti Energia teise energiaploki ehitamiseks.

"Oleme optsiooni pikendanud märtsini 2014. Meil pole otsustamisega kiiret," ütles Liive, lisades, et kõige mõistlikum on uus energiamajanduse kava ära oodata. "Siis on lihtsam kõigil otsuseid teha, milliseid uusi tootmisvõimsusi Eestisse rajada," ütles ta.

Eesti positsiooni ELi heitmekaubanduse süsteemi tuleviku osas kirjeldas Ando Leppiman kui "äraootavat".

"Kindlasti on meie ettepanek, et Euroopa Liit teeks kliimapoliitika osas otsuse ära, kas minnaksegi odava CO2 kvoodi teed või minnakse kalli CO2 kvoodi teed. See olukord, mis praegu on, et kvoodi hind on vahepeal, rikub ära kogu Euroopa Liidu energiaturu," ütles ta.

Sandor Liive tõi näiteks USAd, kus heitmekogused on vähenenud ilma kvoodikaubanduseta. Euroopas teeb aga taassündi söeenergia ja investeerimiskeskkonna ebakindlus ajendab Euroopa firmasid mujale investeerima.

Ent juba hakkab ka kohati 25%se töötusega Euroopa aru saama, et kui ei ole tööstust, pole ka töökohti, märkis majandusminister Juhan Parts, siunates ELi kliimapoliitikat kohati tühjaks poliitretoorikaks.

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul ei või kõiges Brüsselit süüdistada, kuna paremast elukeskkonnast võidavad kõik. Eestiski võiks selgemalt rääkida põlvekivienergia tegelikust hinnast - näiteks, et see tekitab aastas iga pere peale kuus tonni jäätmeid.

Keskkonnaministri sõnul vajaks läbi arutamist seegi, kas põlevkivi peaks ühtmoodi odava hinnaga saama nii elektritootjad kui kasumliku põlevkiviõli tootjad.

Seda mõtet toetas ka majandusminister.

"Peaksime sisse viima riigi omanikutulu, mis on seotud loodusliku õli turuhinnaga. See tuleb ära teha," ütles Parts arutluses teemal, kas Eesti võiks Norra eeskujul koguda ressursikasutuse tasud fondi, millest investeerida üldiseks hüvanguks.

Parts oli rahul, et keerulisest keskkonnast hoolimata on Eestis viimastel aastatel energeetikas olulisi investeerimisotsuseid tehtud.

Alternatiive kaaludes peab Partsi sõnul alati laual olema hinna küsimus. Ning turul toimuvat jälgides on vaja vahet teha objektiivsetel muutustel ja ideoloogilistel ideedel, millel pole majanduslikku elujõudu. Tants Leedu tuumajaama ümber annab ka Eestile võimaluse oma tuumajaama potentsiaali paremini hinnata.

Konverentsil käsitletud Saksamaa kogemus tuumaenergeetikast loobumise plaaniga tõi välja, et isegi nii suur riik nagu Saksamaa vajab laiemat konteksti - näiteks võimalust müüa oma üleliigne tuuleenergia mõnda teise Euroopa riiki.

Eesti pole samuti oma lähemate riikide nagu Norra või Rootsiga kõiki koostöövõimalusi läbi rääkinud, viitas 4Energia juhatuse esimees Martin Kruus. Sedagi tegurit tuleks pikemaajalisi energiastrateegiaid tehes arvesse võtta.

Samuti näitab Saksa kogemus, et taastuvenergia osa kasv muudab elektritootmise oluliselt heitlikumaks ja ebakindlamaks. Tasakaalustavatesse võimsustesse investeerimine ei ole aga turutingimustel rentaabel, vajades ekstra toetust.

Autor: Haldusuudised.ee