Vink: prognoosid olgu objektiivsed

"Mingit sunnimehhanismi on vaja nende järelduste tegemiseks. Järsk pidurdumine majanduses on hea. Ma ootan majandusprognoosist seda, et see oleks võimalikult objektiivne, et siia ei oleks sisse sattunud soove ning et ei eirataks tegelikkust. Kui asi on hull, siis tuleks seda ka öelda," rääkis Vink.

„Kui mõelda ootuste ja lootuste peale, vaadates eriti kinnisvara- ja ehitusturgu, siis on pidurdus olnud järsk. Ma arvan, et see kehtib kogu majanduse osas. Enamik meist on tunnetanud kiiresti, et hoog majanduses on raugenud. Teisest küljest ütleksin jälle, et see on normaalne ning jumal tänatud, et see langus nüüd tuleb,“ lausus Vink.

Eesti Ehituse juht lisas veel, et kõige kehvem on see, kui pidevalt peab majandusprognoosi korrigeerima. „Ilustada ei ole mõtet ning maha ei ole vaja tampida, kui on hea. Ainult numbreid aga uskuda ei maksa, neid tasuks kõrvutada meie igapäevaste tundmustega majandusest,“ sõnas Vink.

Küsimusele, kas Vink tunneb, et ehitussektoris on ajad läinud raskemaks, vastas ettevõtja, et ehitussektoris on läinud suureks rebimiseks ning konkurents on tohutu. „Tellija sellest aga võidab, praegu on parim aeg ehitamiseks. Alati keegi võidab. Kui ehitajad nutavad, et neil läheb kehvasti, siis tellijad naeravad. Kõik on suhteline. Tegelikult tuleb aeglustumine kindlasti kasuks, turg puhastub. Need, kes vastu ei pea, lähevad teevad midagi muud. Kerge see protsess aga ei ole,“ sõnas Vink.

Riigihangete osas vastas mees, et töös on hetkel palju asju, kas need kõik jõuavad ka lepinguni on iseasi. „Nii ei ole, et istud ja midagi teha ei ole. Samasugune töö ja maht nagu eelmistel aastatel. Konkurents on kordades kasvanud ning konkurssidele on tihedamad sõelad. Kindlasti on raskem kui varem. Riigipoolt tuleb tellimusi, see ei ole muutunud,“ mainis Vink.

Valitsus kärpigu mõttetuid kulusid ka headel aegadel

„Kust kärpida riigisektoris ei ole kindlasti lihtne ülesanne. Mina leian, et kokkuhoid on mõtteviisi küsimus. Kui vaadata ettevõtlust, siis kumb on õigem, kas selleks, et teenida kasumit kümme krooni rohkem, kulutada kroon või hoida hoopis krooni võrra kokku. See, et tuleb kulusid kokkupoole tõmmata, on selge, seda olenemata sellest, kas on hea või halb aeg. Riik peaks kindlasti jätkama investeerimist kohtadesse, mis aitavad ettevõtlust toita ning mida niikuinii on vaja teha. Lolle kulusid ei tohi teha heal ega halval ajal, kuid ka halval ajal tuleks teha kulutusi, mis tulevikus hakkavad kasu tooma,“ sõnas Eesti Ehituse juht.

Maksude alandamise peatamist Vink üheks kokkuhoiu võimaluseks ei pea. „Filosoofiliselt vastates, siis mulle ei meeldi pidevalt tehtavad kannapöörded. Kui on strateegia paika pandud, siis tuleks seda hoida, nii halbadel kui ka headel aegadel. Selline visklemine ei too kuskil kasu. Strateegiad, mis on pidevuse ja sihita, kukuvad läbi,“ sõnas Vink.

Seda, kas täna oleksid ajad nii rasked, et minna riigireservide kallale, Vink ei leia. „Kes on see hiromant, kes ütleb, et just nüüd on vaja reservide kallale minna. Reservid on kogutud millekski konkreetseks. Ei ole vaja niisama sukasäärde korjata. See, kas täna on see aeg, mil reservi kallale peab minema, on paremini näha valitsuse poole pealt. Kas praegu on nii raske aeg, ma ei tea, ma usun, et ei ole. Võib minna veel halvemaks,“ lisas Vink, kes soovis Padarile rahu ja meelekindlust.

„Tuleb vaadata maailmas toimuvat. Neid protsesse ei suuda keegi juhtida, peame need üle elama, viima täide oma strateegiad ning püksirihma ikkagi pingutama,“ lisas mees lõpetuseks.

Autor: Haldusuudised.ee