Sotsiaalministeeriumi ütles aripaev.ee-le,
et töötus on üldiselt kõrgem ikkagi meeste seas ja erandlikke kvartaleid, kus
naiste töötus ületab meeste oma tuleb ette pea igal aastal, kuid otseseid
põhjuseid naiste töötuse määra kasvust tasub otsida viimaste kuude
koondamistest.
Samuti leidis ministeerium, et ühe kvartali põhjal sügavamaid järeldusi teha ei maksaks. Viimaste kuude koondamised on selgelt näitajaid mõjutanud, sest Eesti tööturg on nii väike, et isegi paari suurema ettevõtte sulgemine annab tunda.
Töötajaid on praegu üldplaanis jätkuvalt pigem puudu kui üle, sest I kvartali töötuse määr 4,2% on ikkagi rekordmadal tulemus. Töötuid tuleb lähiajal küll kindlasti juurde, aga praegust seisu võib pigem kirjeldada kui karjuva tööjõu puuduse leevenemist.
Sotsiaalministeeriumi spetsialistide arvates aga massilist töötust Eestis kartma ei peaks, kuna esiteks käivad paljud inimesed välismaal tööl ja seoses demograafilise olukorraga väheneb noorte inimeste osakaal tööturul.
Mitte-eestlaste tööpuudus kõrgema taseme kohta ütles ministeerium, et see püsib stabiilselt umbes kaks korda kõrgemana kui eestlaste oma. Sooti on erinevused sellised nagu eestlastelgi. Üldiselt on mitte-eestlaste töötuse esimene põhjus puudulik keeleoskus ja selles osas on edusammud visad tulema.
Mis puutub raskustesse töö leidmisel, siis põhjuseid võib olla mitmeid. Näiteks on Eesti tööturg tugevalt sooliselt jaotatud, mis tähendab, et naised ja mehed töötavad enamasti eri tegevusaladel või sektorites. Naiste ja meeste hõivevõimalusi mõjutab paljuski see, millistel sektoritel parajasti ühel või teisel hetkel edukamalt läheb.
Üldteada on ka asjaolu, et naiste tööle saamise võimalusi mõjutavad lapsed rohkem kui meeste võimalusi, sest lastekasvatamise kohustust seotakse enamasti ikka pigem naistega. Samuti võib naise tööandja jaoks ebaatraktiivseks muuta ainuüksi abstraktne võimalus, et ta võib ühel hetkel otsustada lapse saada. Muudatusi on vaja nii töötajate kui ka tööandjate mõtteviisis, suhtumistes ning käitumises.
Soolises võrdõiguslikkuses on sotsiaalministeeriumi kinnitusel valdkondi, kus me rahvusvahelises võrdluses oleme täitsa eeskujulikud, ning teisi, kus meil on pigem põhjust häbeneda. Töövaldkonnas on meil probleeme suurte palgakääride ja soolise jaotusega. Paremini läheb aga näiteks tööhõivega - Eesti naistel on pikk töötamise traditsioon ja seda peetakse loomulikuks.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Tänapäeval ei räägita videokaameratest enam ainult objektide turvalisuse tagamise kontekstis. Tehnoloogia kiire areng on muutnud videovalve lahendused mitmekülgseteks tööriistadeks, mis pakuvad palju enamat kui pelgalt valvet.