Kuidas ehitada koju päikeseelektrijaam?

„Me ei räägi seekord lihtsalt laval juttu, vaid toome kohale klassikalise eesti viilkatusega elumaja maketi ja ehitame selle küljele töötava päikeseelektrijaama. Tegemist on töötoaga, kus kõik külastajad saavad käed külge panna. Meie poolt on paneelid, karkass, tööriistad ja ka professionaalsed töömehed, eesmärk on aga, et kohaletulnud saaks ka ise käe valgeks,“ rääkis Meesak raadiosaates.

Tema sõnul pole protsessis midagi keeruist.“ Keskmine Eesti koduperemees, kel akutrell käes püsib ja kes oskab testrit kasutada, saab hakkama. Kõigepealt tuleb katusele maha märkida karkass, karkass paika panna, karkassile paneelid kinni kruvida, paneelid omavahel ühendada, paneeliread ühendada inverteriga ja inverter omakorda ühendada vooluvõrku,“ loetles ekspert.

Tavaliselt ei saagi takistuseks puudulikud töövõtted, vaid puudulik info ja eksitavad teadmised internetist. „Netis satub inimene tõenäoliselt paljudele erineva kvaliteedi ja usaldustasemega lehekülgedele, kus saadud teave võib olla vildakas. Oleme proovinud läbi oma liikmete levitada head tava ja põhiteadmisi – missugused peaks olema paneelide kõige optimaalsemad kaldenurgad meie laiuskraadil, kuhu peaks olema paneelid suunatud, missugused on ohutusreeglid,“ selgitas Meesak kelle sõnul pole sellist infot omal käel alati lihtne kätte saada

Et asume põhjapoolkeral ja päike käib meist üle lõunakaarest, siis peaks ka paneelid olema suunatud lõuansse. „Aktsepteeritav on 60 kraadine nurk lõunasuuna suhtes. Ehk 30 kraadi ida poole või lääne poole on veel ok, aga kindlasti ei sobi 90 kraadi täpselt itta või läände. Seda võiks ehk lubada vahemeremaades,“ rääkis Meesak Eesti asukoha eripäradest.

Kaldenurgast sobib meie piirkonnas aga kraadivahemik 35-45 kraadi vahel. „On välja arvutatud, et selliselt paigaldatud paneelid toodavad aasta lõikes kõige rohkem energiat,“ kinnitas ekspert. „Suvel võiks nad olla veidi madalama nurgaga, talvel vastupidi. Aga pole realistlik, et inimesed käiks mitu korda aastas katusel paneelinurkasid muutmas. Seepärast tasuks arvestada just seda kõige optimaalsemat vahemikku.“ Muide, hea uudis on, et klassikalise Eesti viilkatusega eramu katusenurk tavaliselt just sinna vahemikku jääbki.

Arvamusfestivali töötuppa on oodatud tavalised inimesed – eramute omanikud, ka väiksemate korteriühistute esindajad ja maaettevõtjad, kellel tootmishooned, kus saaks omatoodetud elektrit kasutada.

„Ootus on, et tuldaks praktiliste küsimustega,“ ütles Andres Meesak. „Kindlasti ootame inimesi, kellel olnud mõttes päikeseelektrijaama rajamine oma kodumajale, aga see on jäänud mingite praktiliste küsimuste taha nagu :“ Ega pärast hakka katus vett läbi laskma?“ ja „Kui turvaline see lahendus ikka on?“ „Neile küsimustele leiame vastused,“ lubas Meesak.

Üks levinuimaid küsimusi on tema sõnu aga: „Kuhu ma elektrit salvestan?“ Selle selgitamiseks ja illustreerimiseks ehitatakse Arvamusfestivalil valmis tegelikult isegi 2 päikeseenergia jaama.

„Üks on võrguga ühendatud ja siis me salvestamegi seda kohapeal tarbimisest ülejäänud elektrit üldises võrgus – me anname selle tagasi, müüme selle võrku. Ja teine on selline jaam, kus võrguühendust ei ole, aga on väike aku, selleks, et panna põlema, kas mõni tuli või laadida telefoni. Sedalaadseid väikseid lahendusi kutsuvad eksperdid naljatades „ämma kuuri valgustusprojektiks,“ kuid Meesak kinnitab, et tulevik jõuab kindlasti sinna, kus üksikutes suvilates ja metsataludes tõenäoliselt on odavam saada mõneks suviseks nädalavahetuseks elektrit oma päikesepaneelist ja akudest kui võrguettevõttel rekonstrueerida tallu tulevad liinid.

Arvamusfestivalile tuleb ka Elektrilevi esindaja, kes samamoodi vastab inimeste küsimustele, et inimesed saaksid aru, millised on praktilised sammud, mille abil ehitada endale oma päikeseenergia jaam. „Et mida teha ja kuidas teha seda turvaliselt. Kas on mõtet tellida paneelid või hullem veel –inverteerid eBayst. Millised on riskid?“ Meesaku sõnul ei sobi sugugi kõik inverteerid meie vooluvõrguga.

Halbu üllatusi võib tekkida ka siis, kui katus või selle asukoht päikeseenergia tootmiseks ei sobi. „Seda juhtub nii eramajade, kuid rohkem isegi kortermajade rekonstrueerimise puhul. Tellija ei tea täpselt kõiki asjaoludis, lõpuks suunatakse paneelid sellisesse ilmakaarde ja sellise nurgaga, kus nad ei saagi toota,“ tõi Meesak näite ja lisas, et niisama oluline on panna tähele, kuidas langevad katusele varjud. „Kui juba ainult ühele paneelile langeb enamus päevast mõne puu vari, siis tegelikult ilma lisaseadmeteta tõmmatakse kogu jada tootmisvõimus alla.“

Iga katus pole ka paneelidele parim paik. „On varastel 90ndatel ehitatud majad, kus katused kippusid olema väga sopilised. Seal ei teki suurt ühes suunas pinda ja paneelid tuleks paigaldada erinevate nurkadega. Ilma vastavate lisaseadmeteta selline jaam tööle ei hakka. Ja on hooneid, millel ei olegi sobivauid seina-või katusepindu, siis jääb üle vaid maapind,“ rääkis ekspert.

Rääkides katusele ehitatavast jaamast, tuleb mõelda katuse eluea peale. „Päikeseenergia jaama eluiga on 25-30 aastat. Kui tegu on paarkümmend aastat tagasi paigaldatud eterniitkatusega, siis selle eluiga pole enam ilmselt 30 aastat. Seega päikeseelektrijaama eluea jooksul tuleks hakata katust vahetama. Paneelid ja karkassid maha võtta ning pärast jälle paigaldada. See on lisakulu, mida kiputakse unustama,“ kinnitas Andres Meesak.

Kuula saadet. Küsimusi esitas Priit Pokk