Üüratu võlakoorem surub Rootsi kinnisvaraturgu põhja, riik valmistub sekkuma
Kinnisvaraga tagatud laenud moodustavad 80 protsenti kõikidest riigi majapidamiste võlakohustustest, end lõhkilaenanud 13 miljardit dollarit väärtkinnisvaraettevõte SBB on rahast tühjaks jooksmas. Loodetakse, et hullem on vast möödas.
Nominaalhindades odavnes Stockholmi kinnisvara eelmisel aastal pea viiendiku. Foto: Andras Kralla/Äripäev
Suve algul hoiatas OECD Rootsit mitme finantsriski eest, viidates muu hulgas sellele, et olukorra halvenedes võib kinnisvarakriis kanduda edasi pankadeni. Teatavasti on rootslaste laenukoormus üks kõrgemaid Euroopas.
Tõusnud intressimäärad ja oodatava hinnatõusu kokkukuivamine on suurinvestorite bravuuri kõvasti maha tõmmanud. Skandinaavia investorid ei ole enam vaatamas Eesti poole, liiati hõljub õhus majandusolukorra halvenemise võimalus.
Tuleb tõdeda, et suur hinnatõus ja sõda Ukrainas ei tähendanud meie lähiriikides automaatselt majanduse langust. Pigem on küsimus, kuidas keegi olukorrale reageeris ja siin on meie põhja- ja lõunanaabrite osas suur erinevus, kirjutab Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.
Rootsis on kinnisvarasektor saanud väga tugeva löögi, ent tugevam langus sealses kinnisvarasektoris on möödas, kuna keskpank tõstab intressimäärasid 4%-ni, ütles Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Rootsi majandus on intressidemäärade tõusule tundlikum ja läbi hoonete investeeringute saab sealne majandus suurima löögi, rääkis Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina Äripäeva raadios.
Ehitusprojektid, mida hakatakse sageli teostama ilma põhjaliku ja projekti ekspertiisi läbinud tööprojektita, võivad kaasa tuua tüütuid sekeldusi ning probleeme. Ehkki seadus ei pruugi alati projektile ekspertiisi nõuda, on see ülitähtis samm, mis aitab ennetada võimalikke ebakõlasid ning vigu.