Tuulberg: arendajatel on vaja kannatust, mitte paanikaosakonda

Eelmise aasta sügisest alates on kohalikul kinnisvaraturul toimunud piltlikult öeldes jõllitamise meistrivõistlused. Müüjad ei anna eriti hinda alla ning ostjad ei ole nõus praeguse hinnaga ostma – vaadatakse pingsalt teineteisele silma ja tehinguid ei toimu. Erandiks on tehingud, mis on varem kokku lepitud või tulenevad praktilisest vajadusest. Praegu ja tulevikuvaates mõjutavad kinnisvaraturgu kaheksa olulist muutujat, mis suurt optimismi lähiajaks ei anna, kirjutab Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.

Majanduslangusele elukondlikust kiiremini reageerivas ärikinnisvaras valitseb Excel ja emotsioone on kordades vähem. Kui palju vähemalt peaksid rahavooga ärikinnisvara hinnad sel aastal langema ja mis edasi saab - eksperdid selgitavad.

Müüja jaoks on kinnisvarahind liiga odav, ostja jaoks koletult kallis, siiski põrnitsedes sünnib isegi tehinguid, samas - kinnisvaratehingute arvu vähenemine ja tarbijaskonna kindlustunde halvenemine on ju euroala monetaarpoliitika taotlus, selgub ekspertide kommentaaridest.

Euribori tõus seni veel uusarenduste projekte tugevalt ei mõjuta - vähemalt seisma pole see neid siiani pannud. Turg ei ole päris maha jahtunud, õige hinnaga toode ju müüb ja ka kolli nurga taga ei paista, selgus eilsel Äripäeva Kinnisvaraarenduse konverentsil kinnisvaraarendajate meeleolust.

Kui eramajade omanikud on üsna teadlikud puuraukudega maakütte eeliste suhtes, siis kortermajade elanike ning ühistuliikmete seas võib veel kohata kahtlevat seisukohta.