Trepimoe viimane sõna on varbtrepid

Trepimaailma viimane sõna on praegu majaehitajate seas vertikaalsete varbpiiretega trepp. See tähendab trepi kõrval selle täispikkuses jooksvaid metallvardaid või puitlatte. "See on paari viimase aasta trend. Klaas ja horisontaalsed metallvardad on juba tavalised,” sõnab Alar Seppu, Are Treppide juht.

Väiksemaid varrastega treppe on Are Treppides ennegi valmis tehtud, kuid nüüd on ees ka üks keerukam ülesanne samast vallast. “Oleme alustamas ühte siiani põnevamat projekti – läbi kolme korruse trepp, kus vardad jooksevad ülevalt alla jutti peaaegu 12 meetrit. Neid tuleb vahepeal jätkata ja see on küll peale vaadates väga lihtne – astmed on ilusasti paigas, vardad jooksevad ülevalt alla –, aga proovi sa see asi puidust valmis teha!” räägib Seppu ja lisab, et nüüd tuleb kõvasti detaile nuputada ja mõnusas koguses matemaatikat teha.

Teine huvitav viis trepipiiret lahendada on vineerist välja lõigatud mustriga. Kuna iga maja ja iga tellija on eri nägu ja eri maitsega, siis sobiva mustriga aitab siinjuures kindlasti disainer. Seppu möönab, et tegu tõesti väga palju erilahendusi võimaldava variandiga, seepärast on seda isegi mõneti keeruline välja pakkuda. “See on põnev ja omanäoline lahendus, mida pole veel väga palju tehtud,” sõnab ta.

Pinterest disaineri asemel

Iga kord pole siiski disainerit vaja. “Inimesed vaatavad ka Pinterestist pilte ja sealt need ideed tulevadki. Siis pole rohkem vajagi – kondikava on ees ja tehnilise lahenduse mõtleme juba meie välja,” pole Seppu sõnul asi üldse keeruline. Kliendid, kes tulevad väga täpse joonisega, on pigem erandid. Füüsikalisteks takistusteks tuleb kliendil siiski samuti valmis olla – kui soovitud mademega trepp majja ära ei mahu, siis soovitab Seppu valida lahendus, mis on eeskätt mugav. Pöördastmetega treppi ei tasu karta.

Ta toob näiteks kliendi, kellele olid ehitajad teinud majja mademega ajutise trepi, mis oli väga suure astmetõusu ja väikse astmesügavusega ning klient tahtiski mademega treppi, sest see tundus pealtnäha okei. Seppu sõnul on tema roll nüüd klienti veenda, et sellisena on trepp igapäevaseks kasutamiseks siiski liiga järsk – trepist ei käi ju ainult pikajalgsed mehed, vaid ka lapsed, vanaemad ja koduloomad. “Platvorm on paljude jaoks nagu püha lehm, puhas joon on see, mis inimestele meeldib,” pakub Seppu. Kuigi inimeste soovid on erinevad, lähevad kliendid aastatega arukamaks. “Tuleb selle eest Pinteresti pilte tänada,” naerab trepimeister.

Veel üks trepimaailma trend näib olevat see, et julgelt 80–90% treppidest küsitakse metallraamil. “Aastat viis tagasi olid heal juhul pooled trepid metallraamil. Võib-olla on inimesed puittrepist ära tüdinenud,” arvab Seppu ja lisab, et asi võib olla selles, et inimeste arvates puit krigiseb ja metall mitte, kuigi tegelikult on selline uskumus alusetu. “Kui puittrepp on õigesti tehtud, siis ei hakka see krigisema. Metalltrepi võib ka valesti teha ja seegi hakkab krigisema. Seal vahet ei ole, kui valesti teed.” Seppu sõnab, et treppe tuleb õigesti teha ja probleeme pole.

Inimesed tahavad treppi jõuludeks

Seppu kinnitab, et kohalikku ehitusbuumi on tunda küll. Kõige tihedam tööaeg trepimeistrile algab septembri lõpus ja maha rahuneb olukord jälle jaanuaris. “Kõik tahavad jõuluks koju sisse saada,” on põhjus Seppu sõnul lihtne. Eelmise aasta novembris-detsembris oli kaks paigaldustiimi kogu aeg väljas ja keel vestil.

Trepi valmimise tähtaja hoiab Are Trepid 6–7 nädala juures, siis on trepid valmis oma koju minema. Paraku seisab laos ka treppe, mis pidid üles minema mullu suvel, kuid ehitus osutus nii ettearvamatuks, et siiani pole olnud võimalik neid paika panna. “Tavaline ehitamise protsess,” tuleb Seppu sõnul olla ka teistpidi paindlik ja valmis treppi pakituna enda hoole all hoida, kuni õige aeg käes. Seda, et trepiga kiirustanud klient ei saa valminud treppi kohe vastu võtta, tuleb ikka ette. “See väga hea ei ole, aga midagi ei ole teha,” muigab Seppu. “Oleme asjad lihtsalt ilusti ära ladustanud.”

Seppu sõnul on kevadel-suvel küll rahulikum, ent iga lihtsat männipuidust treppi Are Trepid ka siis töösse ei võta. “Annan küsijatele paari teise hea tegija numbri, kui näen, et nende hinnaga mul ei ole mõtet konkureerida.” Lihtne tähendab kõige tüüpilisemat müügimaja- või suvilatreppi, mille osad on kõik üleni männipuidust ja mida igaüks oskab ette kujutada. Seppu lisab, et viimasel ajal tellivad siiski arendajad ka müügimajadesse selliseid treppe, mille inimene endale ise telliks. “Küsitakse ka kallimat hinnaklassi, see tähendab kvaliteetsemaid materjale.”

Kliendid jagunevad praegu firmal laias laastus pooleks – pooled on sisearhitektide-disainerite kaudu tulnud erakliendid, pooled on arendajad. Tallinnas lennujaama taga asuva trepitootja jaoks on tänavu tulnud tavapärasest enam Eesti-siseseid kaugeid tellimusi. Ent tellimusi tuleb ka Rootsist-Norrast. Kui varem oli laual ka Venemaa, siis pärast rubla kukkumist ei tasunud treppe siit sinna enam vedada – isegi sealne kohalik Are Treppide vahendaja loobus.

Kui kunagi tegi Seppu ise tööpingi taga tööd, siis täna enam ei jõuagi. Selleks on palgatud juurde uued inimesed ja tema enda kanda on kogu kliendisuhtlus. “See ongi praegu mu lemmiktegevus – klientidega suhtlemine. Käin mõõtmas ja kokkuleppeid sõlmimas. See on vaheldusrikas, sõita ühest Eesti otsast teise,” on ta asjade praeguse seisuga rahul ja lisab, et firma on kasvanud täpselt parajalt suureks. “Kui nii edasi läheks, oleks väga hea.”