Fassaadide soojustamiseks on rohkelt võimalusi

Lähenevate uute energiatõhususnõuete mõjus on soojustuskihtide paksus välisseintel kasvanud aastast aastasse. Nüüd ulatuvad keskmised paksused juba 250–300 millimeetrini ja seetõttu kujuneb välisseina paksus koos kandva osa ja fassaadiga juba 500–600 millimeetrini. Aga tõenäoliselt ei ole ka see veel piir. Paksenevad soojustuskihid muudavad konstruktsioonid kohmakateks ning tõstavad nende maksumust, kusjuures mitte enam lineaarselt soojustuskihi paksusega – seega kui mõistlik samadel tehnoloogiatel jätkamine enam on?

Tänapäeva turul muutub aina kuluefektiivsemaks PIR-soojustus, näiteks IKO Enerthermi erisoojusläbivus on juba 0,022 W/mK. Lahtiseletatult on see kuni 40% tõhusam mineraalvilladest või vahtpolüstüroolidest, mille erisoojusläbivused jäävad peamiselt 0,032–0,040 W/mK vahele.

Kuidas fassaadile õige soojustus leida?

Soojustuse valikul on lisaks materjali erisoojusläbivusele oluline jälgida ka planeeritavat aluskonstruktsiooni ja fassaadiviimistlust, õhupidavuse saavutamist, seina niiskusrežiimi, ekspluatatsiooni ajal omaduste säilimist, külmasildade vältimist, aga ka hoone esteetilisust ja loomulikult algmaksumust. Materjali valides tuleb käia läbi kõik need punktid ning vajadusel kaasata tehniline tugi.

Esimese indikaatori materjali valikul annab hoone kandev konstruktsioon, mille külge või vahele soojustus paigaldatakse. Hoone kandva seina võib ehitada nii puitkarkassil, turule pürgival ristkihtpuidul, betoon- või plokkseinal kui ka 3-kihilise betoonelemendina. Plokkseinad jaguneva veel kord erinevateks alamtüüpideks, mis omakorda seavad soojustamisele reeglid ja võimalused.

Elamuehituses kogub populaarsust ka betoonelement, mille eelised on ülikiire montaaž ja mahukate fassaaditööde vältimine. Muide, maailmas on välja antud ainulaadne patent 3-kihiliste betoonkonstruktsioonide sidemetele. Selle tehnoloogiaga konkureeris Eesti 2017. aasta betoonehitiste konkursil Tallinnas asuv eramu, kus 3-kihiliste betoonseinte soojustamisel kasutati IKO Enertherm PIR-soojustust koos Thermomassi fiibersidemetega betoonikihtide vahel. Thermomassi sidemed muudavad paneeli täiesti külmasillavabaks ning tekitavad sisemisest betoonist termilise massi, mis aitab stabiliseerida hoone sisekliimat. Thermomassi ankrud muudavad paneeli kuni 15% soojapidavamaks, kuid sobivad kasutada vaid tugevate PIR-soojustustega.

Valiku tegemisel on oluline ka planeeritav fassaadiviimistlus, peamiselt kas fassaad on tuulduva või mittetuulduva kattega. Tuulduvad fassaadid on näiteks puitlaudis-, looduskivi-, tellis-, komposiitplaat- või tsementplaadist fassaadid. Tuulduvad fassaadid pakuvad mitmekesiseid ajas kestvaid ja lihtsasti hooldatavaid võimalusi. Nende soojustamiseks sobivad aina enam nii PIR-soojustuspaadid kui ka mineraalvill-soojustusplaadid. EPS-tüüpi soojustust pole aga siinkohal pigem sobilik kasutada, peamiselt seetõttu, et EPS tuleb väliskeskkonnast (ehk tuulduvast pinnast) eraldada.

EPS-materjalid on hea konkurent PIR-plaatidele ja mineraalvilladele krohvitud fassaadide korral, aga ka seal on järjest enam kogumas populaarsust hübriidne PIR + mineraalvilladest lahendus, mis võimaldab kuluefektiivseimalt luua krohvitud ja samal ajal saleda välisseina. Sisuliselt tähendab see, et krohvitud fassaadidel kasutatakse alusseinale paigaldatud PIR-plaadi peal õhukest mineraalvillast vahekihti, mis on sobilik pind krohvimiseks. See meetod on oluliselt kuluefektiivsem ja paremate ehitustehniliste omadustega, kui pisut soojapidavam ent niiskusmõjutustele altim fenoolsoojustus. Ei tohi unustada, et otse PIR-soojustusele veel sertifitseeritud krohvisüsteeme ei pakuta.

Suurim erinevus tuulduva fassaadi soojustusmaterjalide nagu mineraalvill ja PIR-soojustus vahel on see, et erinevalt PIR-soojustusest on mineraalvillade kasutamisel vajalik kandvale seinale ehitada toetav karkass, mille vahele soojustusplaat paigaldatakse, ja täiendavalt tuleb paigaldada ka eraldi tuuletõkke-plaat. Need kaks töölõiku – toetav karkass ja tuuletõkkeplaat – muudavad ehituse keerukamaks, ajakulukamaks ja seeläbi ka kallimaks, lisaks kahandab toetav karkass konstruktsiooni üldist soojapidavust või muudab konstruktsiooni sama soojapidavuse juures paksemaks. Seevastu PIR-plaat paigaldatakse oste aluspinnale ja kinnitatakse koos distantsliistu ja tüübliga läbi soojustuse alusseinale. Valides uudse tehnoloogiaga termokatkestusega tüüblid, on võimalik luua täielikult külmasillavaba välissein.

Jälgida tuleb ehitusfüüsikat!

Üldine reegel on olnud, et mida toast väljapoole, seda enam peab materjal auru läbi laskma. Tänapäeval on võimalik antud reegleid ka vältida, sest uued hooned on üldiselt hästi ventileeritud ja materjalid on arenenud, kuid siiski tuleks kaasata pädev projekteerija, kes hoone välisseina niiskusrežiimi läbi kalkuleerib ning väldib seinasiseseid märgumisi ja võimalikke hallituskohti. Kusjuures on eriti oluline vältida külmasildasid, mis mõjuvad kui magnet, tõmmates majast sooja välja ja kipuvad olema peamised hallituse ja niiskumise kohad.

Plokkseinte soojustamisel oluline vahe, kas kasutatakse betoonplokk- või poorbetoonplokk-konstruktsioone. Milles nende vahe seisneb? Poorbetoonplokil on endal hea soojustusvõime ja paigutades selle ette liiga õhukese kihi kõrgema aurutakistusega soojustusmaterjali, programmeerime välisseina sisse seinasisese märgumise. Seega tuleks poorbetoonist seinu pigem soojustada auru läbilaskva soojustusega või väga täpselt arvutada välja kõrgema aurutakistusega soojustuse paksus. Sama olukord on ka puitkarkassmajade puhul, kui soovitakse mineraalvilla asemel kasutada PIR-soojustusplaate. Valede soojustuskihtide korral võib puidu planeerida ebasoodsasse kihti, kus märgumine ei ole välistatud. Iga maja on unikaalne, kuid et olla kindel tulemuses, abistab Enerest OÜ ka seinte niiskusrežiimi hindamisega.

Soojustamisel on väga oluline, et materjalid säilitaksid oma omadused kogu ekspluatatsiooni jooksul. Hoone energiatarvet planeerides vaatleme enamasti materjalide soojapidavusi, ent ainuüksi sellest on vähe. Paigaldatud materjal peab olema õhutihe ja ta ei tohi konstruktsioonis kokku vajuda, põhjustades soojustamata alasid. Viimane võib toimuda kehva paigalduse, ekspluatatsiooniaja ja niiskuse mõjul. Samuti vähendab arvestusliku soojapidavuse reaalsuses toimimist näiteks katustel mineraalivilla sammudega kokkusurumine või ehitusajal niiskuse saamine. Nõrgema järelevalve korral või kui ei õnnestu ehituse ajal ideaaltingimusi saavutada, tasub eelistada soojustust, mis ehituse ajal ei ole aldis vett imama ja on kujupüsiv ning mille paigaldamisel on ehitusvigade tegemise tõenäosus madal.

Enerest OÜ Enerest OÜ põhitegevusala on tänapäevaste soojustusmaterjalide hulgimüük, pakkudes kõrvale konsultatsioone nii soojustusmaterjalide valikul, dimensioneerimisel kui ka sobilike ehituskonstruktsioonide koostamisel. Enerest OÜ esindab IKO kaubamärki kandvaid PIR-soojaisolatsioone, bituumenrullmaterjale ja bituumensindleid. Alates 2015. aastast toodi turule elastne montaaživaht PudeliPoroloon (TTÜ testi võitja juuni 2017) ning lisaks pakutakse ehitustöödele kõrvaltooteid kinnitite ja tihendusmaterjalide näol.

www.enerest.ee