Rene Frolov: veerand Eesti Panga reservidest tuleks panna kulda

Eesti Pank teenis mullu 74 miljonit eurot kasumit ja eraldas sealt riigile veerandi ehk 18,5 miljonit eurot. Seda on vähe – nii kasumit kui eraldist.

Keskpanga investeerimisvarade väärtus on 2 miljardit eurot. 2024. aasta kasum, millest 2/3 andsid aktsiad ja 1/3 võlakirjad, teeb tootluseks 3,7%.

Samas kulla hind eurodes kasvas mullu 35% ehk 10 korda rohkem. 2025. aasta märtsi lõpuks oli kuld 55% kallim kui 1. jaanuaril 2024. Kui veerand keskpanga investeerimisvarast oleks kullas, kasvanuks selle väärtus mullu 175 miljonit eurot ja tänavu märtsi lõpuks umbes 275 miljonit eurot.

Eesti Panga investeerimisvarast 8% ja 155 miljonit eurot on aktsiates ja sellest 3/4 ehk 115 miljonit eurot USA aktsiates. Kulda on keskpangal 23,5 miljoni euro eest ehk viis korda vähem.

USA aktsiaturud on nõrgad. Aasta algusest on S&P 500 ja Nasdaq indeks langenud 5–8% ja veebruari tipust 8–13%. Seevastu kulla hind dollarites tõusis 2025. aasta I kvartalis 20%. Kõik S&P 500 indeksi sektorid, seal hulgas tehnoloogia, on kulla vastu karuturul ja seda juba mõnda aega.

See on märk, et pärast 10aastast aktsiate pulliturgu pole me lihtsalt korrektsioonis, vaid pöördepunktis ehk kapitali rotatsiooni lävel. Kapitali rotatsioon on raha suur ning mitte-lühiajaline liikumine ühest varaklassist (aktsiaturud) teise (väärismetallid ja toorained) ja vastupidi.

Suur kapitali rotatsioon kulla kasuks on toimunud kolm korda: 1930ndatel (Suur Depressioon), 1970ndatel (naftakriis) ja 2000ndate alguses (internetimulli lõhkemine). Siis kaotas S&P 500 kulla vastu oma väärtusest vastavalt 86%, 94% ja 88%.

Kui maailm, nende hulgas USA kapitaliturud, on sellise rotatsiooni lävel, siis on Eesti Panga investeerimisvarad positsioneeritud ebaoptimaalselt, kui mitte valesti.

Me oleme avatud majandusega riik Euroopa Liidu ja NATO idapiiril. Meil on vaja reserve, seal hulgas keskpanga panust, just kõige turbulentsematel aegadel. Eesti Panga investeerimisvarad ei ole paigutatud seda arvestavalt.

Näiteks Poola keskpank oli mullu suurim kullaostja maailma keskpankade seas – keskpank soetas 90 tonni kulda ja tal on nüüd kokku 448 tonni kulda väärtusega 41 miljardit eurot. See on umbes 20% investeerimisvaradest. Poola keskpanga põhjendus: „Õnn soosib neid, kes valmistuvad ette. Peame olema valmis kõige ebasoodsamateks arenguteks.“

Jah, Poola pole eurotsoonis, kuid Soome on, ent ka Soome keskpangal on kulda umbes 20% investeerimisvaradest (isegi pärast hiljutist väikest müüki) elik 44 tonni, hetkeväärtusega umbes 4 miljardit eurot. Meil on 0,25 tonni väärtusega umbes 0,023 miljardit eurot.

Keskpangad on ühed maailma informeeritumad institutsioonid. Nad on kulla netoostjad juba 15 aastat jutti ja nende ostud kasvavad. Seega miskit on teoksil.

Kuld kui turvasadam ei ole Eestile tundmatu. See on mänginud meie riigi ajaloos suurt rolli.

Kahe maailmasõja vahel paigutasime umbes 11 tonni kulda Ühendkuningriiki, Rootsi ja Šveitsi. Pärast Eesti okupeerimist nõudis Nõukogude Liit selle välja. Rootsi loovutas kulla kohe ja britid 1969. aastal, kuid Šveitsist liit meie kulda kätte ei saanudki. See ootas meid seal iseseisvuse taastamiseni.

Koos rootslaste ja brittide poolt tagastatuga võimaldas see kuld viia 1990ndate alguses läbi rahareformi ja taastada Eesti Panga tegevuse. Ettenägelik tegutsemine enne okupatsiooni võimaldas meil tegutseda ka pärast okupatsiooni.

See on hea õppetund: edu saadab neid, kes mõtlevad ette ja lootes parimat valmistuvad ka halvimaks. Nii tuleks teha ka täna – paigutada osa keskpanga reservidest sobival hetkel kulda.