Rakvere elukondlik kinnisvaraturg oli eelmisel aastal väga hoogne ning olulist pidurdumist ei prognoosita ka sel aastal ei Rakvere ega ka maakonna kinnisvaraturule tervikuna. Ärikinnisvaraturg püsib aga passiivne.
![Uus Maa kinnisvarabüroo maakler Margus Punane arvab, et alanud aasta esimestel kuudel kinnisvaraturg hangub, kuid aasta kokkuvõttes tehakse tehinguid võrreldes eelmise aastaga rohkem ja ka hinnad tõenäoliselt tõusevad.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=854485fb-2c4f-52de-9bd2-22c55de4ad63&width=3840&q=70)
- Uus Maa kinnisvarabüroo maakler Margus Punane arvab, et alanud aasta esimestel kuudel kinnisvaraturg hangub, kuid aasta kokkuvõttes tehakse tehinguid võrreldes eelmise aastaga rohkem ja ka hinnad tõenäoliselt tõusevad. Foto: Raul_Mee
Uus Maa kinnisvarabüroo maakler Margus Punane ütles Lääne-Virumaa Uudistele, et nad vaatasid, mis maailmas toimub, ja seetõttu panid eelmisele aastale tagasihoidlikud ootused, aga need kõik said ületatud. 2024. aasta oli tema sõnul kinnisvaramaastikul üle ootuste hea.
Kuna tänavune aasta algas tulumaksu tõusuga, tuli automaks ning suvel tuleb käibemaksu tõus, siis võiks eeldada, et see pärsib kinnisvaraturul toimuvat. Punane on arvamusel, et maksutõusude mõju elukondlikule kinnisvarale on lühiajaline. Aasta esimestel kuudel on turg hangunud, inimesed vaatavad, mis nende rahakotis toimub. Ta usub aga, et me harjume muutustega ning pärast esimesi kuid muutub ka kinnisvaraturg taas elavamaks.
Tema sõnul toimus paus ka sel ajal, kui euribor hakkas kerkima. „Inimesed tõmbasid korraks nagu käsipiduri peale, aga hiljem tehti jälle aktiivselt tehinguid,“ märkis Punane.
Tema prognoosi kohaselt Lääne-Virumaa kinnisvaraturul tehingute arv kasvab ja ka hinnad tõusevad. Stabiilsena püsib üüriturg, kus suuri liikumisi ei alla ega üles Punane ei prognoosi. “Kõige olulisem kinnisvaraturu mõjutaja on euribor ehk mida madalamale see langeb, seda elavamaks ka kinnisvaraturg muutub,” märkis ta.
![Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuhi Anne Pärgma sõnul on lootust, et euribor jõuab selle aasta lõpuks 2% lähedale.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=1b35272e-aa19-5913-8941-c7dbe99cea5e&width=3840&q=70)
- Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuhi Anne Pärgma sõnul on lootust, et euribor jõuab selle aasta lõpuks 2% lähedale. Foto: Swedbank
Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuhi Anne Pärgma sõnul mõjutab euribori langus intressimäära rohkem kui marginaali langus ja see jõuab kõikide laenuvõtjate lepingutesse, ilma et peaks midagi tegema. “Lootust on, et euribor langeb veelgi ning jõuab 2025. aasta lõpuks 2% lähedale,” märkis ta Swedbanki eelmise aasta kodulaenuturu ülevaates.
Eelmise aasta septembri seisuga oli Swedbanki eluasemelaenude jäägi aastane kasv 7%. Uute eluasemelaenude müügi kasv oli aasta esimese üheksa kuuga 12%. Lääne-Virumaa moodustab 3% kõikidest panga kodulaenudest ja see osakaal pole aastaga muutunud.
Arendajad aitasid majade ostjad takistusest üle
![Elamuarendus Rakveres Propelleri tänaval.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=93ba76d3-0981-51d4-b5a3-04618b327041&width=3840&q=70)
- Elamuarendus Rakveres Propelleri tänaval. Foto: Kristel Mänd
Uute kortermajade arendustele lisaks on mitmel pool Lääne-Virumaal praegu töös üksikelamute arenduspiirkondi. Margus Punase sõnul on uuseramute turgu aidanud hoida aktiivsena arendajate huvi. Eraisikul on keeruline hakata maja ehitama, sest tal pole selleks piisavalt vahendeid ja pole ka maja ehitamiseks võetava laenu tagatiseks midagi panna. Nüüd on aga ehitusturg stabiliseerunud ja tekkinud on arendajad, kes on valmis majad valmis ehitama ja need siis 200 000-250 000 euroga maha müüma.
Punase sõnul pole uute eramute hinnatasemes suurt erinevust selles, kas maja asub Rakveres või linna lähiümbruses. Linnast väljas on krunt suurem ja keskkond teine ning see on ka osale inimestele täiendav väärtus. Alati on olemas oma kodukoha fänne ja kui sobiv võimalus näiteks uusarenduse näol tekib, siis nad ka sinna endale maja ostavad, ütles ta.
Tallinnas on neid, kes võiksid tootmise Lääne-Virumaale kolida
Erinevalt elukondlikust kinnisvarast on aga ärikinnisvara turg passiivsem. Punase sõnul võib ettevõtjate investeerimishuvi pärssida ettevõtete tulumaksu kehtestamine ja käibemaksutõus. Ettevõtjad ei torma praegu uusi arendusi tegema, märkis ta.
Eelmisel aastal lükati Lääne-Virumaal käima mitu tööstuspargi projekti ning neile tuleb lähiajal tõenäoliselt veel lisa. Punase sõnul võivad need aidata ärikinnisvaraturgu elavdada.
„Ma usun, et selliseid ettevõtjaid võib küll Tallinnas olla, kellele seal on jäänud kitsaks ning kes otsivad uut pinda, ning miks mitte kaaluda Lääne-Virumaale kolimist, kus sa saad vajaliku kinnistu endale kümme korda odavamalt,“ rääkis Punane. Ta lisas, et otsus sõltub sellest, millised on logistilised võimalused ja kas kohapeal on piisavalt tööjõudu.
![Flexa tootmishoone Kadrinas otsib uut omanikku.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=868654dd-8765-5d74-8f77-1a72809f8ce2&width=3840&q=70)
- Flexa tootmishoone Kadrinas otsib uut omanikku. Foto: Marianne Loorents/Virumaa Teataja/Scanpix
Punane tõi näiteks mööblitööstuse Flexa Kadrinas asuva tootmishoone. Flexa otsustas eelmisel aastal, et pole mõistlik hoida tootmist Kadrinas ning Viru-Nigulas ning otsustas kolid kogu tootmise Viru-Nigulasse. Kadrinas asuva Flexa tootmishoonega on käinud tutvumas mitmed huvilised ning enamik neist on tulnud väljastpoolt maakonda.
Punase sõnul mõjutab ettevõtete kolimisotsust see, kui lihtne on leida piirkonnas töökäsi ja seda ka juhul, kui naabrusesse peaks veel mõni tootmisettevõte tekkima.
Hoog ei rauge enne, kui keegi saab haiget
Arco Vara kinnisvarabüroo kutseline hindaja ja analüütik Mihkel Eliste ütles saates “Virupärane ettevõtlus”, et uusarenduste müük on läinud Rakveres paremini, kui oleks võinud majandusolukorda arvestades oodata. See on omakorda ajendanud uusi arendajaid tooma turule uusi projekte ja vaatamata sellele, et uusi kortereid on juurde tulnud, pole nende hinnad langenud.
![Lääne-Virumaal ning Tallinnas tegutsev Arco Vara kinnisvarabüroo kutseline hindaja ja analüütik Mihkel Eliste.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=dd7b8569-de8f-57fc-b4cc-82cc0831719a&width=3840&q=70)
- Lääne-Virumaal ning Tallinnas tegutsev Arco Vara kinnisvarabüroo kutseline hindaja ja analüütik Mihkel Eliste. Foto: Andres Laanem
Eliste sõnul on kinnisvaraturule omane, et kui läheb hästi, siis meelitab see uusi tegijaid ja enne pidama ei saa, kui keegi saab haiget. Ta arvas, et tulevikus võivad väiksemad ja Rakveres tundmatud arendajad oma projektidega hätta jääda.
Järgneb intervjuu Mihkel Elistega, mis oli eetris saates “Virupärane ettevõtlus”.
2024. aasta lõpu kuumaks teemaks oli Rakvere elamuarendus, mis pääses justkui paisu tagant valla. Tuli see teile üllatusena?
Hakkasime sellest Arco Vara kinnisvarabüroo igakuistes turu lühiülevaadetes rääkima poolteist aastat tagasi, et on oodata suurt mahtu projekte. Õnneks kõik need ehituslubadega projektid pole ehitusse läinud. Aga siiski on ehitusse läinud suurem maht, kui Rakvere kinnisvaraturuga seotud inimesed oleksid oodanud. Teisalt on müük läinud sõltumata majanduslikust konjunktuurist paremini, kui oleks võinud oodata. See omakorda võib ajendada uusi arendajaid oma projektidega turule tulema.
Tulevikku vaadates te siis ei prognoosi, et elamuarenduse hoog võiks Rakveres raugeda?
See ei kipu ise lõppema. Enne peab keegi haiget saama ja pole välistatud, et mõned väiksemad projektid võivad lähitulevikus ka raskustesse sattuda.
Kui pakkumist tuleb juurde, siis peaks ju korterite hind odavnema?
Uute korterite puhul ei saa küll rääkida hindade langusest. Järelturul on hinnad sarnaselt Tallinnaga mõnevõrra taandunud, aga suurem hindade langus jäi juba 2023. aasta esimesse poolde. Üldiselt on nii, et aasta alguses tulevad müüjad pakkumishindades rohkem alla, kuid see trend ei jätku kogu aasta.
Praegune turuolukord ei soosi aga neid väikeettevõtjaid, kes ostsid remonti vajava korteri, tegid selle korda ja müüsid edasi. Kuna ehitushindade langus on olnud mõõdukas ja samal ajal pakutakse kortereid müügiks rohkem, siis tähendab see, et müügikulud, arenduskulud ja finantseerimiskulud on suurenenud ning seetõttu ei ole see tegevus enam kuigi tasuv. Sellepärast on ka teatud korterite puhul võrreldes turu keskmisega kuhjunud pakkumist natukene enam.
Mis aga puudutab uusi kortereid, siis õnneks ei ole kõige edukam arendusprojekt linnas teps mitte odav. Rakverel on vedanud, et suur maht uusi kortereid ei asu kusagil äärelinnas odavates piirkondades, vaid pigem on siin pandud rõhku sellele, et arendusprojektid oleksid kvaliteetsed, väga heas asukohas ja ka nende projektide arendajad on kohalikul ehitusuturul laialdaselt tuntud.
![Kortermaja arendus Rakveres Rohuaia tänaval.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=8ee57efc-f9b1-51a9-a726-30d57d88b25a&width=3840&q=70)
- Kortermaja arendus Rakveres Rohuaia tänaval. Foto: Ain Liiva/Virumaa Teataja/Scanpix
Milline see hinnatase Rakveres on?
Revin Grupi Kastani puiestee arenduses oli neljatoaline korter pakkumishinnaga 340 000–350 000 eurot. Tehingusse mindi küll nõks odavamalt. Kahetoaliste hinnad on 200 000 euro juures. Näiteks 2021. aastal sai veel Tallinna äärelinnas uue kahetoalise korteri koos köögimööbli, panipaiga ja parkimisega 115 000 euroga. Täna alla 165 000 euro on juba midagi raske leida. Ehitamine Tallinnas ja mujal Eestis kipub olema suhteliselt sarnase hinnaga. Tööjõud ja maa on ainsate sisenditena mingil määral odavamad.
Väikelinnades on aga eeskätt uute neljatoaliste korterite defitsiit ja arendajad üritavad nendest võtta maksimumi. Nende kasumimarginaalid kipuvad olema oluliselt suuremad võrreldes Tallinna magalapiirkondade sama suurte korteritega.
Lisaks Rakveret tabanud kortermajade buumile on Lääne-Virumaa mitmes vallas aktiivselt lükatud käima ka elamukruntide arendusi. Rakvere vallas on mitu projekti, Kadrina vallas, Tapa vallas, Viru-Nigula vallas jm. Kas see tähendab, et Lääne-Virumaa eramuturul on mingi hinnapiir ületatud ja siia tasub uusi üksikelamute piirkondi rajada?
Eesti üksikelamute turgu mõjutab oluliselt see, et laulva revolutsiooni ajal sündinud liiguvad täna korteriturult üksikelamute turule. Mitte küll kõik, aga eeskätt need, kes on jõukamad, kellel on rohkem lapsi ja kes tunnevad, et nad tahaksid oma elujärge elamispinna kvaliteedi osas parandada. Kuna 1980ndate lõpus sündinud inimesi on umbes kolm korda rohkem kui neid, kes sündisid 1990ndate alguses, siis täna me ka näeme, et üksikelamute turg tuleb langustsüklist oluliselt kiiremini välja kui korteriturg.
Kas üksikelamute ostjad on kohalikud või kolivad Lääne-Virumaale ka pered Tallinnast?
Peamiselt on tegemist ikkagi kohalikega. 2016. või 2017. aastast alates oleme hindamisteenust pakkudes näinud, et järjest rohkem Harjumaal elavaid inimesi kolib Rakverre või mujale Lääne-Virumaale. Aga ka neil on mingi ajalooline side selle piirkonnaga ehk pigem on need inimesed, kes kolivad oma kodukohta tagasi Tallinnast või ka näiteks Soomest. See on pigem harv nähtus, et Lääne-Virumaale kolivad inimesed, kellel pole selle piirkonnaga olnud varem seost.
Endiselt on aktuaalne ka pendelränne. Kui sa oled kõrgelt haritud spetsialist, siis võib sul olla väga keeruline leida sobivat kõrgelt tasustatud töökohta Rakveres ja sa käid küll Tallinnas tööl, kuid elad Rakveres. Sellele suundumusele annab tõuke lähitulevikus Rakvere ja ka Narva suunal tekkiv elektrirongiühendus, mis muudab ajakulu Tallinna jõudmiseks väiksemaks.
Te ise ka töötate osa ajast Rakveres ja osa Tallinnas.
Nädala teises pooles olen kodulinnas ja nädala esimeses pooles olen Tallinnas. Minu valik on sellest ajendatud, et Lääne-Virumaa kinnisvaraturg on minu ootuste ja vajaduste jaoks natukene liiga väike ja seetõttu pean suurema osa ajast tegema tööd Tallinnas.
Kuidas üüriturg on Lääne-Virumaal muutunud?
Väljaspool Rakveret teistes väikelinnades on üksikud väga suured kinnisvarainvestorid. Näiteks Tapal kuulub ühele ettevõttele üle saja üürikorteri. Nad on kortereid pidevalt juurde ostnud, välja üürinud. Sarnaseid tegijaid on veel tulnud, kes alustasid oma tegevust just Tapalt, mis viimasel kümnel aastal pakkus väga kiiret kapitali kasvu. Nüüd on need investorid läinud ka Rakverre ja Rakvere lähiümbrusesse.
Erinevalt Tallinnast ja Tartust oli eelmise aasta lõpus Lääne-Virumaal ajalooliselt kõige rohkem üüripakkumisi. Kui Tallinnas oli üüripakkumiste tipp eelmise aasta alguses ja hiljem pakkumine vähenes, siis Lääne-Virumaal on pakkumine endiselt püsivalt kasvanud ja on ületanud varasemat ajaloolist tipptaset. See tuleneb osaliselt sellest, et kinnisvara on Lääne-Virumaal odavam. Kui Tallinnas kinnisvarainvesteeringutele hammas peale ei hakka, siis sageli minnakse erinevatesse Eesti väikelinnadesse, näiteks Rakverre, Viljandisse, Haapsallu või Kuressaarde. Need linnad on ühed jätkusuutlikumad Eestis ja nendes ostetakse jätkuvat 1-2-toalisi kortereid kinnisvarainvesteeringuks. Väikelinnade üüriturg on aga oluliselt riskantsem, sest üürnike voolavus on suurem ja ka nende kvaliteet kipub olema kehvem.
Kui praegu keegi plaanib Lääne-Virumaale investeeringu eesmärgil kinnisvara osta, siis milliseid piirkondi teie soovitate tal vaadata? Kas eeskätt Rakvere?
Jah, ikka Rakvere ja selle lähiümbrus. Kinnisvarainvesteeringut ma ei soovita teha nendesse väikeasulatesse, mis jäävad Ida-Virumaa poole. Kõik, mis sinnapoole jääb, on odavamalt hinnastatud. Lääne-Virumaa on suhteliselt unikaalne turg, sest siin võivad kinnisvarahinnad olla võrdlemisi erinevad.
Samas on Viru-Nigula vald lükanud käima elamuarenduse Kundas.
Kundas on ostjateks ikkagi kohalikud elanikud, kes töötavad seal või käivad tööl Rakveres. Seda tuleb harva ette, et Kundasse ostaks kinnisvara Tallinnas tööl käiv inimene. Võrreldes Rakverega on Kunda probleemiks suhteliselt kehvas seisukorras olev elamufond ja hoonete renoveerimismahud on tagasihoidlikud. Seal on probleemiks tühjad korterid, mis tähendab, et pakkumist on ja hinnatasemed on madalad.
Väljastpoolt Lääne-Virumaad vaadates võib Kunda tunduda atraktiivse kohana, asub mere ääres ja on Rakvere lähedal. Ajalooliselt on Kunda aga kapitali kasvu kontekstis Rakverest pidevalt maha jäänud.
![Eelmisel aastal algatas Viru-Nigula vald detailplaneeringu Kundas. Uue elamupiirkonna ala on märgitud sinise joonega ja sinna plaanitakse viit-kuut elamut.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=18a01385-8284-5903-8e2d-9cb9bada07d9&width=3840&q=70)
- Eelmisel aastal algatas Viru-Nigula vald detailplaneeringu Kundas. Uue elamupiirkonna ala on märgitud sinise joonega ja sinna plaanitakse viit-kuut elamut. Foto: Maa-amet
Kunda perspektiiviks on ju fosforiidi kaevandamine, tuumajaama rajamine. Kaugemas tulevikus võiks ju tekkida Kundasse rohkem inimesi, kes vajavad elamispinda?
Olen samal arvamusel. Kui tuumajaama rajamine peaks realiseeruma, siis võib sellel olla kiire ja positiivne mõju Kundale. Näiteks Rakverest läheb Kundasse raudtee, aga reisironge sinna ei sõida. Kui tekiks ka Kundaga rongiühendus, siis see võiks märkimisväärselt lükata Kunda elamispindade turu tõusule.
Kas fosforiidiuuringutega alustamine pigem pärsib selle piirkonna kinnisvaraturgu või mitte?
Nendesse piirkondadesse, millel on potentsiaali jääda maardla lähedusse, ei julge inimesed juba praegu vara soetada.
Kas ärikinnisvaraturg on Lääne-Virumaal sama aktiivne kui elukondlik?
Ärikinnisvaraturg kipub olema oluliselt madalama aktiivsusega. Eesti väikelinnades, sh Rakveres, võib ärikinnisvaraturu tõmmata kaheks. Ühel pool on nõukogudeaegsed hooned ja teisel poolel uusehitused. Viimaste vastu on üürimise ja ostmise huvi olnud viimastel aastatel tugevam. Turul on puudus kaasaegsest lao- ja tootmispinnast või stock office pindadest (ladu-kontor-esindus – toim).
Seda võiks aidata parandada mitmes vallas alustatud äriparkide arendused? Eeskujuks on Rakveres asuv Lennuvälja tööstusala, kus on vist kõik krundid müüdud.
Seal on veel pool hoonestamata, aga enamik krunte on ära müüdud, ka seal on tegemist hoonestusõigustega. Kuna paljude tähtajad hakkavad kukkuma, siis võib eeldada, et seal peaks alanud aastal algama hoogne ehitustegevus. Sõltumata majanduslangusest on paljud ka ehitusega siiski alustanud. Lao- ja tootmishoonete ehitushinnad on langenud ka rohkem võrreldes kortermajade või üksikelamute püstitamisega.
Näeme, et turg on selles suhtes aktiivne ja kui Nortsu ja Papiaru tee ääres olevad krundid peaksid lõpuks saama kõik täis ehitatud, siis peaks kuhugi tekkima järgmine samasugune tööstuspark. Ebaselge on aga see, et kuhu see Rakveres saaks tekkida. Lihakombinaadi suunal on detailplaneeringud, kuhu selline park võiks tulla, aga see jääb juba kesklinnast liiga kaugele. Mujal äärelinnas aga sellist sobivat kohta ei ole, sest igal pool on juba elamud.
Kui erinevates omavalitsustes plaanitavad äriparkide projektid kokku liita, siis peaks Lääne-Virumaale tekkima üle kahesaja uue kinnistu, kuhu ärihoone püsti panna. Mulle tundub palju?
Turuolukord kipub olema elukondliku kinnisvaraga sarnane, reaalne ostuhuvi on Rakveres ja selle vahetus lähiümbruses. Teistes piirkondades peaks potentsiaalsetele huvilistele pakkuma mingeid täiendavaid meetmeid. Näiteks pakkuda kinnistu väga odavalt või peaaegu tasuta. Vald saab aga vastu uued töökohad ja maksumaksjad. Ärikinnisvara arendamine on Eesti väikelinnades oluliselt keerulisem võrreldes kortermajade või üksikelamutega.
![Väike-Maarja vald investeeris eelmisel aastal Tehno tööstusala arendamiseks 782 000 eurot, millest ca 586 000 eurot oli Euroopa Liidu toetus. Novembris valminud rekonstrueerimistööde käigus said uue asfaltkatte tööstusala teed, paigaldati tänavavalgustus ja uus piirdeaed, rajati ja uuendati vee- ja kanalisatsioonitrassid](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=a9dea17b-1afe-5998-9d45-7454e600e440&width=3840&q=70)
- Väike-Maarja vald investeeris eelmisel aastal Tehno tööstusala arendamiseks 782 000 eurot, millest ca 586 000 eurot oli Euroopa Liidu toetus. Novembris valminud rekonstrueerimistööde käigus said uue asfaltkatte tööstusala teed, paigaldati tänavavalgustus ja uus piirdeaed, rajati ja uuendati vee- ja kanalisatsioonitrassid Foto: Väike-Maarja vallavalitsus
Lääne-Virumaal tehakse päris aktiivselt tehinguid ka põllumaadega.
Lääne-Virumaa on põllumajandusmaadega tehtavate tehingute arvu poolest Eestis esimeste seas. Haritavate maadega tehtud tehingute arv eelmisel aastal ka üsna jõuliselt suurenes ning selles osas oleme jõudnud tagasi 2021. aasta tasemele. Sõltumata majanduslikust konjunktuurist on põllumaade hind igal aastal tõusnud ja see kasv on kiirenenud. Kui 2023. aastal oli haritava maa mediaanhind 6100 eurot hektari kohta, siis eelmise aasta lõpus oli see 7400 eurot.
Millised on 2025. aasta olulisemad märksõnad Lääne-Virumaa kinnisvaraturu iseloomustamiseks?
Elamispindade turg püsib aktiivne ja turule tuleb uusi arendusi. Järelturul pakkumiste maht ei ole aga tõusnud ja see viitab, et sarnaselt Tallinna võiks oodata aasta teises pooles elamispindade hindade tõusu. Seda toetab asjaolu, et majanduslanguse tsükkel on lõppemas ja intressimäärad on langenud ning elamispinna kättesaadavus paraneb. Ärikinnisvaras on ajaline viide oluliselt pikem.
Täismahus saab vestlust Mihkel Elistega kuulata saatest “Virupärane ettevõtlus”:
Spekulatiivset kinnisvara on Lääne-Virumaal liiga palju
Saadet „Virupärane ettevõtlus“ toetab Lääne-Viru Omavalitsuste Liit ning saate valmimist kaasrahastavad Euroopa Liit ja Maakondlike arengustrateegiate elluviimise toetusmeede.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kinnisvaraturul on mitmeid põnevaid riike, kuhu Eesti investorid on oodatud. Üks selliseid linnu on Dubai. Kiirelt kasvav linn ja lisandunud elanikkond annab kinnisvarasse investeerijatele põhjust rõõmustamiseks, ütles Skover Kinnisvara OÜ juht Sanders Skorik.