Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimehe Andres Jaadla sõnul on liidule tulnud kaebusi ühistutelt, kes jäid korterelamute rekonstrueerimise toetusvoorust kõrvale, kuna süsteem oli ülekoormatud.
- Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimehe Andres Jaadla sõnul on ühistute nördimus mõistetav. Foto: Andres Haabu
„Kasutajate rohkus jooksutas süsteemi kinni ning mõni ühistu, kes vooru avanedes korrektselt dokumente sisestama asus, jäetigi ooterežiimile, soovitusega hiljem uuesti proovida,“ tõi Jaadla välja nörritatud ühistute mure. „Näiteks Lääne- Virumaal sai voor enne täis, ilma et mõni õigel ajal dokumente sisestama asunu oleks ooterežiimist üldse kaugemale saanudki. Teistest maakondadest on samuti kuulda, et tuli mitukümmend minutit oodata ning alles siis, kui esimesed taotlused olid juba esitatud, pääseti löögile.“
Seotud lood
Kuigi vanade hoonete rekonstrueerimisest energiatõhusateks elamuteks on saanud Euroopas prioriteet, seisavad Balti riigid sarnaste väljakutsete ees, tõdeti hiljuti Tallinnas peetud 11. Balti Elamumajanduse Konverentsil
Möödunud aastal eraldas riik 80 miljonit eurot kortermajade renoveerimiseks ning ka tänavu on oodata järgmise rahastusvooru avanemist.
Kliimaminister saatis täna kooskõlastamiseks eelnõu, millega eraldatakse Ida-Virumaa korteriühistutele 15 miljonit eurot renoveerimistoetust. Tegemist on sel aastal teise Ida-Virumaale suunatud toetusvooruga, mis avaneb eelduslikult septembri lõpus ja on mõeldud korterelamute tervikrekonstrueerimiseks. Toetust rahastatakse Euroopa Liidu õiglase ülemineku fondist.
Täna on ühiskonna ja klientide teadlikkus kinnisvara korrashoiu olulisusest kriisi olukorras tegemas oma esimesi samme, märgib Foruse juhatuse liige Einar Laagriküll.
Ehitusprojektid, mida hakatakse sageli teostama ilma põhjaliku ja projekti ekspertiisi läbinud tööprojektita, võivad kaasa tuua tüütuid sekeldusi ning probleeme. Ehkki seadus ei pruugi alati projektile ekspertiisi nõuda, on see ülitähtis samm, mis aitab ennetada võimalikke ebakõlasid ning vigu.