Ärikinnisvaraarendajate ja investorite ees on tõsine mõttekoht, kas ja kui palju on mõistlik kaubanduspindu juurde toota. Toidukaupluste puhul on olukord läinud tükati absurdsuseni üle võlli, selgub muuhulgas vestlusest Ülemiste keskuse tegevjuhi Guido Pärnitsaga.
- Ülemiste keskuse tegevjuht Guido Pärnits vaatab kaubanduspindade olukorrale läbi rahuliku mõtiskluse. Foto: Liis Treimann
“Suurt muutust ei tule,” kostis Ülemiste keskuse tegevjuht Guido Pärnits Eesti ja Baltikumi kaubanduspindade perspektiivi kohta käesoleva aasta II poolel ja aastal 2025. Oodata ei maksa rendihindade langust ega vakantsuse kasvu. Pindade omanikel on oodata vaid teatavat renditulu kasvu, lisaks kerkivad natuke käibed. Käibe pealt renti maksvatel rentnikel tasu kerkib samuti mõnevõrra. “Sellist asja, nagu aastatel 2008-2009 kui allahindlused olid must be, ei ole,” lisas ta.
Seotud lood
Kaubanduspindade valdkonnas on mõttekoht, mis saab edasi. Aeg on vaadata peeglisse. Algatuseks üks aus sissevaade valdkonna olukorda ja perspektiividesse aitab aga edasi. Üks märksõna on selektsioon.
Eurostat avaldas möödunud nädalal Euroopa Liidu riikide hinnatasemed ja inimeste tarbimismahu 2023. aasta kohta. Kuna Eesti inflatsioon ületas 2022.–2023. aastal tublisti Euroopa Liidu keskmist, siis tegi ka meie hinnatase liidu keskmise suhtes neil aastail kiire hüppe. Juba üle-eelmisel aastal tõusid Eesti eratarbimise hinnad 98%-ni liidu keskmisest ja püsisid samal võrdlustasemel ka eelmisel aastal.
Hõbe: küsimus on selles, kuidas täita pinnad, kui poodide valik on suur ning internetikaubandus teeb võidukäiku
Monofunktsionaalsetel kaubanduskeskustel terendub ees täielik teisenemine: tegevusskaala laiendamisest kuni otstarbe muutmiseni või siis äärmisel juhul mahalammutamiseni.
Kvartali büroopinnad on 96% ulatuses välja üüritud, veel on vaba vaid veidi üle 1500 ruutmeetri büroopinda. Kvartali projekteeris Kapitelile arhitekt Martin Aunin ning sisearhitektuuri lõi Arhitekt11, ehituse peatöövõtja on Merko Ehitus Eesti.
Kui eramajade omanikud on üsna teadlikud puuraukudega maakütte eeliste suhtes, siis kortermajade elanike ning ühistuliikmete seas võib veel kohata kahtlevat seisukohta.