Arendajad Hispaania eluasemest: kütkestav, kuid konksuga

Viis arendajat Everausi tegevjuht Janar Muttik, Eco Advice´i tegevjuht Anton Nikitin, Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar, Liveni juht Andero Laur ja Bonava Eesti tegevjuht Taavi Soorm analüüsivad kinnisvara ostmist ja omamist Hispaanias.

Janar Muttik: “Välismaale kinnisvara soetamine on pigem jõukate pärusmaa, kes ostavad kinnisvara ilma pangalaenuta. Kindlasti on praeguses geopoliitilises olukorras inimesi, kes sellele mõtlevad ja ma ei välista, et neid võib hetkel olla ka mõne protsendi võrra rohkem kui varasemalt, ent reaalsuses moodustavad need tehingud siiski väga marginaalse koguse kogu tehingute arvust.

Kindlasti on eestlaste välismaale investeerimist mõjutanud ka asjaolu, et nii mitmedki meie maaklerid töötavad välismaal, näiteks Hispaanias, Balil, Dubais ja Tais. Sealseid arendusi turundatakse aktiivselt ka meie turul ning välismaale on kinnisvara tunduvamalt julgem osta, kui müüki vahendab kaasmaalane. Kuid algselt lubatud silmipimestava 15-20% tootluste juures ei tohi unustada, et välismaal kinnisvara ostmine ja müümine väga kulukas. Tihti ei arvestata selles protsessis suurte tehingukulude ega kinnisvaramaksudega, millega me Eestis harjunud ei ole. Samuti tuleb arvestada, et välismaal on tehingu tegemine väga aeganõudev ja olenevalt riigist võib protsess võtta aega neli kuni kuus kuud.

Kindlasti on inimeste motivatsioon välismaale kinnisvara soetamiseks erinev ning neil, kellel on ressursse ja võimalusi, tasub riske maandada - olgu see motivatsioon siis geopoliitilisest olukorrast tulenev või muust ajendatud. Kuid ise julgen kahelda, et välismaal on rohi rohelisem kui kodus.“

Anton Nikitin: “Iga välismaal ostetud korter on Eestisse ostmata jäänud korter. Ma arvan, et ühe välismaal asuva investeerimiskorteri haldamine on üsna tülikas. Tootlus on ka nii ja naa. Eestlaste seas populaarne sihtkoht Malaga-Marbella korterite tootlus on kolm heal juhul neli protsenti... on see seda väärt? Laenu saamine välispangast pole lihtne. Palju meil on ca 200+tuh omakapitaliga ostjaid? Seega ei usu, et see kuidagi osutab suurt mõju Eesti turule. Mul on endal välismaal (mitte Hispaanias) asuva kinnisvara haldamise kogemus… ega see pole nii lihtne. Kui välismaale ostmise põhjuseks on kartus, siis ma pigem soovitan midagi likviidset (aktsiad, fondid, kas või mingis ulatuses krüpto…).”

Ain Kivisaar: “Mõni kaevab kullakangi aeda maha, keegi ostab kinnisvara välismaale. Igaüks kindlustab oma tulevikku täpselt nii nagu ise õigeks peab. Suures plaanis on nende kõrvaltegevuste mastaap siiski väga väike ning tavaostjad sellistes kategooriates isegi ei mõtle. Esmalt soetatakse endale siiski kodumaale eluase, seejärel võimaluste avanedes lisatakse portfelli mõni üürikorter ning alles seejärel võib järg jõuda välismaal kinnisvara soetamiseni. Kohalikku turgu mõjutab see minimaalselt.”

Andero Laur: “Ei oska sellele küsimusele vastata, puudub endal kogemus. Üldiselt rääkides, siis investorid otsivad alati kõrgemat tootlust ja Eesti madalad üürihinnad motiveerivad vaatama ka väljapoole meie koduturgu. Kindlasti koos sõjaga tõusis ka soov oma geograafilist riski ajutada. Kas Hispaania kinnisvaras on rohi rohelisem ja tootlus parem, kuuleme mõndade aastate pärast.

Taavi Soorm: Bonava kliendid on enamuses noored pered, kes on oma elu alustamas ja kodu ostmas siin, Eestis ning nende prioriteedid on teistsugused. Seega võin öelda, et meie tegevusele pole see mõju avaldanud.

Ka üldisemalt rääkides pole ma väga kindel, kas see nähtus väärib suuremat tähelepanu. Esiteks, kui paljud inimesed saavad endale lubada kinnisvara välismaal? Teiseks, kui palju on selliste inimeste osakaal suurenenud?