Uusarenduste tehingute aktiivsuses jätkub veel mõnda aega langustrend ning enne suve pole mõtet tehingute arvu kasvu oodata, kirjutab Swedbanki kinnisvara ja ehituse osakonna juhataja Ero Viik.
Swedbanki kinnisvara ja ehituse osakonna juhataja Ero Viik märgib, et elukondliku kinnisvara turg on majanduslike ja emotsionaalsete mõjude suhtes alati tundlik. Foto: Raul Mee
Viimaste aastate heitlik majanduskeskkond on pakkunud palju väljakutseid pea kõikidele valdkondadele, sealhulgas kinnisvarale. Seni on see sektor näidanud üles märkimisväärset sitkust. Aga kas turu vastupidavusvedrud on piisavalt tugevad, et taluda pikemat aega kestvat pinget?
Ehituse peatöövõtjate ja arendajate nägemus turul toimuvast on kui öö ja päev: kui ehitusettevõtjate sõnul kirjutatakse lepingutele kätevärinal alla, siis arendajad ütlevad, et alla ju ei kirjutataks, kui tingimused ei sobiks.
Ärikinnisvaraturul ostjate ja müüjate hinnaootused on väga erinevad. Ostjad soovivad saada olulist allahindlust, kuid müüjal puudub selleks motivatsioon. Sellel aastal on olnud ärikinnisvara ostjaks üle 90% juhtudest kohalik investor.
Kui euribori langemine laseb end veel oodata, siis mitmed kommertspangad on kodulaenude võtmist hakanud soodustama madalama intressimarginaaliga, ütles 1Partner Kinnisvara juht Martin Vahter.
Iga kriis on võimalus ebaefektiivsusest vabanemiseks ehk oma vara, lepingute ja kohustuste üle vaatamiseks. Parimaid oste tehakse tihti just turu madalseisus, kirjutab Restate’i kinnisvaraanalüütik Julia Linde.
Ehitusprojektid, mida hakatakse sageli teostama ilma põhjaliku ja projekti ekspertiisi läbinud tööprojektita, võivad kaasa tuua tüütuid sekeldusi ning probleeme. Ehkki seadus ei pruugi alati projektile ekspertiisi nõuda, on see ülitähtis samm, mis aitab ennetada võimalikke ebakõlasid ning vigu.